"Ma läksin niimoodi külmanärviliselt ja rahulikult. Mul võib-olla oli närv sellepärast lihtsalt, et see on võistlus, see on EM-i finaal ja ma pean kiiresti ujuma praegu. Aga see, et ma läksin medalisoosikuna, sellest ei mõelnud," rääkis Jefimova ERR-i aastalõpuintervjuus.

"Treener ütleski mulle, mida peab paremini tegema finaalis ja siis ma seda tegingi. Tegelikult rajaga mul väga vedas, mul oli ühel pool väga kiire alustaja ja teisel pool väga kiire lõpetaja. Ja siis oligi nii, et esimene 50 enam-vähem tahtsimegi Pilatoga koos minna ja siis viimane 25-50 üritasingi, et see Schouten ei jõuagi mulle järele."

"Tegelikult, kui ma niimoodi praegu mõtlen, siis see aeg ei olnudki minu jaoks nii suur üllatus nagu see võit. Mulle see võit tõi palju rohkem emotsioone kui see aeg," tunnistas Jefimova tagantjärele. "See oli ikka väga palju võimsam, sest see võit ikka tähendas mulle väga palju rohkem, sest juunioride EM-il ja MM-il ma ikka olen enne starti enam-vähem aimanud, et ma olen võimeline võitma. Aga praegu see, et täiskasvanute EM-il oma riigi hümni kuulata, laulda kaasa, oli tõesti eriline. Jah, lauldes mul tulid isegi kohe jälle pisarad silma."

"Teha seda, mida pole Eesti ujuja varem teinud, see on kindlasti väga suur pluss ja asi minu jaoks. Olla esimene mingis asjas on väga lahe," arutles Jefimova. "Aga see, ma arvan, ei ole nii tähtis nagu see tulemus. Ma ikkagi enne starti ei lähe vaatama, kas keegi on ikka Euroopa meistriks tulnud või ei ole Eestis. Pärast seda, kui ma mingi tulemuse saavutan, saan teada, et ma ikkagi olin esimene eestlane, kes siiani jõudis."

Kahele medalivõidule Euroopa lühiraja meistrivõistlustel eelnes väga edukas suvehooaeg pikas basseinis. Juunioride tiitlivõistlustel võitis Jefimova veel kuus medalit. Suve tipphetkeks oli kuues koht maailmameistrivõistlustel, kus ta jõudis esimest korda finaali ka olümpiadistantsil.

"Olin väga närvis sellel võistlusel. Ma arvan, et kõige suurem närv, mis mul on üldse võistlustel olnud, oli MM – enne sadat meetrit just, sest ma olen väga suurt tööd teinud selle jaoks, et hästi seal ujuda ja kui mul ei oleks hästi läinud, ma arvan, ma oleks väga-väga kurb olnud pärast seda," meenutas Jefimova.

"See aasta oli kõige töökam aasta, ma arvan, üldse minu sportlaskarjääris. Pidin asju, mida ma oleks tahtnud teha, tegemata jätma. Ma ei teagi, sõprade nägemine, kõik need sünnipäevakutsed, mis ma olen saanud..." rääkis Jefimova. "Mul on kogu aeg trenn sellel ajal ja kodus ei käinud ja kõik oli tegelikult päris raske sel aastal, ei tulnud see võib-olla nii kergesti, nagu võib tunduda."

"Uue aasta soovid, ma arvan... Minu põhiline lause, mida ma enne starti kogu aeg mõtlen, et mul läheb hästi, et kõik on hästi, ma saan hakkama ja ongi see, et ma tahaks, et mul läheks lihtsalt hästi, mu perel läheks hästi ja et koolis oleks ka kõik hästi, sest mul on ikkagi 11. klass praegu ja see on ka päris raske niimoodi kokku panna kõike. Ja olümpia-aasta ka," mõtiskles Jefimova. "Olümpiaks mul on kindlasti eesmärk olla parem kui eelmisel olümpial. Eelmisel olümpial ma olin 16. Tahaks sellest kindlasti parem olla."

***

Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2023. Sport" ETV-s 28. detsembril kell 20.00.