Peerandi tõdes ERR-ile antud intervjuus, et enne derbimängu oli närv sees. "Partizani ja Crvena zvezda vahel on pikk ajalugu. Aastate jooksul on nende kahe omavahelistes mängudes erinevaid emotsioone olnud ja teades seda kõike, mis sellises mängus võib esile tulla, siis kindlasti oli närv sees ja ega midagi lihtsat ei olnud. Aga samas oli väga nauditav sellise elu ja melu sees olla. Derbi atmosfäär on ikkagi omaette nähtus," meenutas Peerandi.

"Sellist mängu vilistada on ikkagi privileeg. Kui sulle selline mäng usaldatakse, siis järelikult oled ennast heast küljest näidanud. Mulle oli see ka mingil määral proovikiviks, et kui saan hakkama, siis usaldatakse mulle neid veel. Kui mõnele teisele mängule lähen veidi rahulikumalt, siis see mäng vajas rohkem keskendumist. Ma ei ütle, et teised mängud ei vaja, aga Belgradi derbi on vähe erilisem," lisas õigusemõistja.

Peerandi sai derbimängu vilepartii eest palju positiivset tagasisidet. "Ootasime närvilisemat ja emotsionaalsemat mängu. Eksimusi oli vähe. Saime positiivset tagasisidet nii tehnilise vaatleja kui ka kohtunike divisjoni juhi käest. Ka meil endal oli pärast mängu hea tunne. Vahepeal kui tunned, et eksisid vilega ja tegid suurema apsaka, siis pärast mängu on kehv tunne, aga seekord oli meil kõigil kolmel väga hea tunne. Ükski võistkond, mängija või treener ei öelnud ühtegi halba sõna. Kõik tänasid. Me ei suutnud mängu jooksul fänne välja vihastada ega vilistama panna, et see on ka mingisugune märk tunnustusest. Kaks välgumihklit lendas väljakule, aga Belgradis on see tagasihoidlik tulemus," muigas vilemees.

Võrreldes eelmiste aastatega on Peerandi tänavu Euroliigas rohkem pildis olnud. "Määramiste järgi tundub, et hooaeg on hästi alanud. Mul on Euroliiga mänge tunduvalt rohkem kui aste madalamal ehk EuroCupil. Kuna kohtunike divisjonil on uus juht, siis paistab, et olen talle positiivselt silma jäänud ja mind usaldatakse. Hierarhiat meil otseselt ei ole. Seda näeb määramiste järgi, et kes vilistab Final Four'i või kes vilistab play-off'i mänge jne. Ise tunnen, et olen tugev keskmik, kes liigub ülespoole. Tulevikus võiks järgmine samm olla Euroliiga play-off, aga minu suur unistus on Euroliiga Final Four'i vilistada. Praegu on kogenud kohtunikud ees, aga ega nemad ei jää eluks ajaks vilistama. Kindlasti otsitakse järgmiseid kandidaate vanemkohtuniku kohale ja eks näis, kuidas mul sel rindel läheb."

Hetkel mängivad Eesti korvpalluritest Euroliigas Baskonia rivistusse kuuluvad Maik-Kalev Kotsar ja Sander Raieste. Eesti kohtunikele määratavaid mänge see ei mõjuta. "Minul ja Aarel (Halliko - toim) on hea ja lihtne. Meie oleme Euroliiga silmis neutraalsed, kuna ühtegi Eesti klubi Euroliigas ei ole. Mul oli mullu hea kogemus Žalgirise - Baskonia mänguga, kus oli palju Eesti fänne. Eesti mängijad meie tööd ei mõjuta. Meie läheneme mängule ikkagi professionaalselt, isegi kui Maik või Sander on väljakul. Jah, kui nad on enne mängu saalis, siis paar sõna vahetame, aga mäng on mäng. Nemad on mängijad, meie kohtunikud ja vajadusel vilistan vea ära."

Peerandi on kohtunikutöö kõrvalt ka Rae Huvialakooli spordiosakonna õppejuht. "Meil on viis spordiala ja üle 700 õpilase. Proovime lastele pakkuda mitmekesiseid ja heal tasemel väljundeid treeningute, Eesti meistrivõistluste või rahvusvaheliste võistluste näol, et noortel oleks erinevaid liikumisvõimalusi ja võistlusväljundeid. Profikohtuniku töö on veidi riskantne, sest kunagi ei tea, mis võib mängus juhtuda. Kui eksid, eriti mängu otsustaval hetkel, siis meie jaoks tähendab see seda, et vähemalt paar nädalat ei saa ühtegi mängu vilistada. Kui lõpuks tagasi tuled, siis võib-olla pole enam nii palju usaldust sinu suhtes. Kui veab, siis saad EuroCupil vilistada. Aga sellise ebastabiilse sissetulekuga ei saa pere söögilauda ära katta ja Eesti-Läti ühisliiga tasu on ka selline, et ainult nende mängudega ära ei ela. Siis ongi raske seda riski võtta, et profikohtunikuks hakata."