Millise eesmärgiga Eesti rannajalgpallikoondis Moldovasse sõidab?

Eesmärk on ikka võimalikult palju võite koguda ja võimalikult heal positsioonil lõpetada see alagrupp, et pääseda ikkagi sügisel toimuvasse superfinaali. See on meie eesmärk.

Kui vaadata meie alagrupi koosseisu, siis seal on Ukraina, Taani ja Saksamaa. Kõik on üsna tugevad koondised. Sinu arvates, milline mäng võiks kogu turniiri saatuse ära otsustada Eesti koondise mõistes?

Eks iga mäng on tegelikult oluline, sest meeskondade tasemed on kõik sellised, et oleme suhteliselt võrdsed nii taseme kui tulemuste poolest. Eeldatavasti keegi kellegist väga üle ei sõida, nii et iga mäng on oluline. Ma arvan, et siin mäng-mängu haaval liigume ja vaatame, kuidas see turniir läheb. Eks Taani ja Saksamaa on kindlasti need, kus me peame mõtlema eriti võitude peale. Ukraina on tõenäoliselt väga tugev, aga Taani ja Saksamaa on kindlasti need mängud, kus me peame punktid ära võtma.

Mis peab Eesti mängus kõige paremini toimima selleks, et punktid võtta?

Kaitsemäng. Meie puhul kaitsemängust hakkab kõik pihta. Kui me kaitses suudame vastaseid piisavalt takistada, pidurdada, liiga palju väravaid endale mitte lasta, siis me ees ikkagi suudame ka realiseerida. Kõik hakkab kaitsest pihta.

Ukrainaga olete kevadel kaks korda mänginud. Kas on midagi sellistest mängudest kaasa võtta?

Ma ei ole täpselt kursis, mis Ukraina koosseis on, aga ma olen kuulnud, et nad tulevad jällegi teistsuguse koosseisuga, kui oli seal Jõulumäel. Kevadine mäng otseselt ei näita meie praegust hetkeseisu või -pilti, see oli lihtsalt sõprusmäng. Nad olid teistsuguse koosseisuga, ka meie koosseis oli mõnevõrra erinev. Nii et see oli lihtsalt treeningmäng. Tõelise pildi saame ette seal.

Saksamaad te suutsite vist varem kaks korda võita. Kas sellised tulemused annavad eelise või lisajõudu?

Ma arvan, et neid mänge ei tasuks tänasesse hooaega või hetke kaasa võtta. Iga mäng hakkab vilega uuesti. Eks ta kindlasti annab mingis mõttes kindlustunnet juurde. Me oleme tuttavad ka suure osa Saksamaa koondise mängijatega, kuidas nad mängivad — Läänemere liigas on neist väga paljud esindatud. Saksamaa on meile tuttav, aga neid mänge ma kaasa ei võtaks. Vaatame.

Meie koondises on väga kogenud mängijad. Kas on see suur eelis, et sama tuumik on aastaid koos mänginud?

Jaa, see on kindlasti väga suur eelis. Tunneme üksteist, teame enda tugevusi, nõrkusi; teame, mida keegi oskab väljakul teha, mida ta endaga mängu toob. See annab kindlasti plussi meile.

Tundub aga, et tulevikku vaadates on see ka suur probleem — tegelikult puudub järelkasv.

Vastab tõele, jah. Juba mitu aastat ei ole meil uusi mängijaid tulnud. Meie puhul uued mängijad koondises on 30.-40. eluaastates mängijad, noormängijaid ei tule tõepoolest peale. Peab siin kriitiliselt hindama seda, mis me teeme ja mida me tegemata oleme jätnud selleks, et uut verd kaasata. Uut verd on kindlasti vaja selleks, et Eesti rannajalgpallikoondis eksisteeriks.

Rasmus Munskind on sel turniiril mängiva peatreeneri rollis. Kuidas see meeskonna sees toimib?

Olen ise olnud sellises rollis. Lihtne roll see ei ole, sest mängijana väljaku peal olles ja samas peatreeneri rolli täites on mängu intensiivsuse tõttu tihti keeruline hinnata, mis mängus toimub. Aga selleks puhuks on meil sel korral kaasas abitreenerina Kaspar Kotter. Ma arvan, et Kasparil on piisavalt kogemust ja pädevust, et olla toeks Rasmusele ja tema ideede elluviimisel väljaku peal.

Hiljuti sa rääkisid väga ausalt Eesti rannajalgpalli muredest, aga äkki on olnud ka mingi positiivne märk viimasel ajal?

Positiivne ongi see, et tegelikult Eesti rannajalgpall on juba 10-15 aastat eksisteerinud. Väikse riigina, lühikese suvega riigis on see ikkagi suur asi. Me suudame mängida rannajalgpalli Euroopa ja maailma mõistes suurte jalgpalliriikidega võrdselt, me oleme neid ka võitnud. Jalgpalliliit on meid tegelikult rahaliselt toetanud juba pikki aastaid. Eesti Jalgpalli Liit toetab rahaliselt rohkem meid kui mõne suure riigi jalgpalli liit, näiteks Saksamaa. See on kõik väga positiivne. Lihtsalt, nagu ma ütlesin — see, mis meid on toonud siia, ei vii meid edasi. Meil on vaja midagi muuta.

Mis oleks sinu sõnum Eesti spordirahvale, miks nad peavad sel nädalal Moldovas toimuvat jälgima?

Peamine asi on see, et saab osa väga atraktiivsest spordialast, kus iga minut ja sekund midagi juhtub. Löödakse palju väravaid, on hästi palju akrobaatikat ja tehnilisi elemente. Äge, aktiivne sport. Elage kaasa ja toetage meid sellel teel!

Viimane küsimus: see on sinu teine visiit Moldovasse. Millised on sinu muljed sellest riigist?

Eelmisest korrast Moldova külastusest jäi väga positiivne mulje just inimeste kohapealt. Inimesed olid hästi positiivsed, avatud ja sõbralikud eestlaste ja Eesti koondise vastu. Me saime tribüünilt väga palju toetust — isegi finaalis, kus mängisime Moldovaga, elati meile kaasa, taheti pilti teha, küsiti autogramme ja särke. Mulle meeldis linn ja meeldis rahvas.

* * *

Euroliiga põhiturniiri A-divisjonis osaleb kokku 16 koondist, kes on jagatud nelja neljaliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks paremat pääsevad etapi poolfinaalidesse.

Põhiturniiri järel selguvad septembris toimuvasse Superfinaali pääsejad Hispaanias ja Moldovas peetavate etappide koondtulemuste põhjal. Tavapäraselt pääsevad Superfinaali mõlema etapi neli paremat koondist. Põhiturniiri mõlema etapi kaks viimast koondist kohtuvad hooaja lõpus peetaval väljalangemisturniiril B-divisjoni langemise vastu.

Eesti kuulub tugevasse neljaliikmelisse alagruppi koos Ukraina, Taani ja Saksamaaga. Kõiki Euroliiga mänge on võimalik otsepildis jälgida veebilehelt beachsoccertv.com. Maailma edetabelis paikneb Eesti 38. kohal. Vastastest on Ukraina 18., Taani 28. ja Saksamaa 29. kohal.