Lillemets: tervisega on asi käest, midagi on paigast ära
Mitmevõistlejal Risto Lillemetsal õnnestus sisehooajal võita esimene tiitlivõistluste medal, kuid välishooaja kolmel kümnevõistlusel ta loodetud tulemusteni ei jõudnud. Välishooaja alguses koroonaviiruse ja tagareie probleemidega kimpus olnud Lillemetsa laeks jäi juunis Ratingenis kogutud 7938 punkti.
Hooaeg on selja taga, kolm kümnevõistlust on tehtud. Mida ütled enda hooaja viimase võistluse kohta?
Aia taha läks lihtsalt. Pigem oli väga suur pettumus. Ma ei tea jällegi, mis valesti läks. Eesti meistrivõistlusteks parandasin enda meelest kõik vead ära ja Talence'iks oli asi veel parem, aga läks hoopis vastupidi. Kahju.
Kas jaks oli ka puudu või lihtsalt tehnilises osas olid probleemid?
Jah, kuidagi tehniliselt lagunes asi seal väga ära, just teisel päeval. Plahvatust ja teravust väga ei olnud. Nagu trennipäev – on ja ei ole ka. Kahjuks ei saanud jälle võistluseks seda tippvormi kätte. Läks täitsa aia taha.
Sellel hooajal sul kümnevõistluses 8000-punktilist summat ei õnnestunud teha. Mis sa ise ütleksid, mis põhjusel?
Kindlasti on tervisega asi käest ära. Lihtsalt ei olegi sellist teravust ja minekut. Keha poolest on mingid asjad seganud, aga pigem on midagi organismis laiali. Ei ole särtsu, midagi on selle poole pealt paigast ära. Tuleb rahulikult uurida, mis toimub ja need asjad siis loodetavasti korda saada.
Oled sa siis suveperioodiks valmistudes üllatavalt palju koormust tõstnud?
Pigem mitte, kõike on ikkagi mõõdukalt tehtud, ei ütleks, et midagi on üle tehtud või liiga väga tehtud, täpselt parasjagu. Kõik oli plaanipäraselt ja liikus hästi, kõik asjad tulid välja, aga lihtsalt võistlustel asi lagunes totaalselt ära.
Aga on see ka närvipingest või pigem, nagu sa ütled, kehas on midagi valesti?
Pigem vist on vastupidi, närvipinget on natuke liiga vähe, olen selle asja kuidagi liiga lihtsaks enda jaoks mõelnud. Isegi stardis käsi väga ei värise enam. Pigem on siis asi selles, et kuidagi võib-olla liiga kergekäeliselt võtan võistlusi. Kuigi enda meelest mitte, võistlus on ikkagi võistlus ja kümnevõistlus eriti – lähed ikkagi 110-ga peale. Aga ju siis keha ei saa ennast selleks pingutuseks valmis, nagu on varasemalt olnud. Siis ongi jälle, mille kallal vaeva näha ja töötada.
Arvestades seda, et sisehooajal said esimese tiitlivõistluste medali – pronksi sise-EM-il –, siis päris ehmatav välishooaeg?
Jah, sisehooaeg ei olnud ka midagi väga säravat, aga tiitlivõistlusteks võtsin end kokku ja tegin oma ära, õnneks tuli see medal ka ära, selle üle on ääretult hea meel. Aga välishooaeg algas juba natuke nutuselt, kevadel oli koroona ja ilmselt midagi hullemat ka veel, mingil perioodil jäid tagareie pärast jooksud jooksmata.
Ettevalmistus oli kevadel ligadi-logadi, ilmselt ka sellepärast jäid mingid asjad kehvaks. Aga jooksuvorm, trennis kõik heited ja asjad lendasid, hüpped olid tipp-topp, isegi kaugus oli trennis normaalne… ma ei tea, kuidas on võimalik võistlustel niimoodi ära laguneda. Ilmselt on ettevalmistuses füüsilise poole pealt mingi viga tehtud. Ja võib-olla ka see närvide asi, et liiga kergekäeliselt. On jälle, mille kallal vaeva näha.
Millise sihi sead uueks hooajaks?
Puhkama ei saa väga jääda, tuleb uuesti hakata korralikult trenni tegema, sest ega see olümpiapilet läks aina raskemaks selle suvega. Ma ikka tahaks olümpiale minna ja alla 8500 pole väga lootust sinna minna. Tuleb ikka 8500 punkti ära teha ja ma usun, et see on tehtav, aga vajab väga head kokkupanemist. Ja ikka õnne ka vaja. Tuleb lihtsalt trenni teha ja lootagi parimat.
Ma näen, et see varu on mul olemas, ka sel hooajal isiklikud rekordid üksikaladel paranesid, mingid jooksualad läksid paremaks. Üksikalad on mul sees olemas, lihtsalt ongi see kokkupanemise asi. See pole üldse välja tulnud, eriti kümnevõistluses. Need kukkumised on kohati väga suured ja need lagunemised on kõige hullemad, neid tuleks iga hinna eest vältida.
Mida su treener Erki Nool on öelnud, mida muuta?
Just arutasimegi, et väga muuta ei ole midagi. Teiba hoojooks on võib-olla selline, mis teeb selle ala väga ebastabiilseks minu jaoks. See on kõige suurem murekoht. Tuleb mingite asjade juurde tagasi minna ja teha baasasju hästi palju, et stabiilsus tuleks tagasi ja kindlus tekiks. Ja siis lisada juurde võimsus, mida loodetavasti saab nüüd laduma hakata, siis veel jooksupõhja ja peakski kokku tulema üks korralik kümnevõistlus. Kevadel tuleb üsna vara pihta hakata ja hooaeg loodetavasti on natuke parem kui see hooaeg, mis nüüd selja taha jäi.
Toimetaja: Maarja Värv