Üle kolme aasta toimus Tartu Rattaralli traditsioonilisel viisil ehk sõita sai ühisstardist. Trass oli aga tänavu teistsugune, sest ei sõidetud mitte Otepää poole, vaid Peipsi järve äärde Alatskivi kanti.

Väga otsustavad sündmused leidsid aset üllatavalt vara. Vähem kui 20 kilomeetrit pärast starti ehk Lähte ja Saadjärve kandis rebisid eest kümme meest.
Seltskonnas oli seitse eestlast, sealhulgas neli Pelotoni klubi ratturit eesotsas vanameister Alo Jakiniga. Samuti kuulusid gruppi kaks leedulast ja üks lätlane.

Ehkki tugevad tegijad, näiteks Norman Vahtra ja Mihkel Räim, tegid katseid jooksikutega vahe kinni nõeluda, see pühapäeval ei õnnestunud. Poole minuti kandis olnud vahe kasvas hoogsalt. Poolel maal ulatus see kolme-nelja minutini, finišis oli see üle kümne minuti.

Grupp tegi üksmeelselt tööd kuni viimase kümmekonna kilomeetrini. Kaheksa kilomeetrit enne finišit toimusid esimesed tõsisemad rünnakud. Pelotoni meestel oli ülekaal, kuid vormistada seda ei suudetud. Ehkki 35-aastane Jakin pääses viimasel kilomeetril ette, jäi noorema põlvkonna meeste Rait Ärmi ja Romet Pajuri tahtmine peale. 17-aastase Pajuri sprint oli võimas, ta alistas oma treeneri Jakini ning Ärm sai kolmanda koha.

"Minu jaoks oli väga hea, et kõik jäi finiši peale, sest seal ma olen alati enesekindel. Pidin küll neid Pelotoni mehi kinni püüdma, aga õnneks ei tulnud nii raskelt," ütles Pajur.

"Täna tal olid head jalad ja tal ei olnud sprindis nii tugevad vastased. Kui ta võtaks teine kord samas situatsioonis kõik enda peale, piisaks ühest väga kõvast mehest, kes paneb talle kontra ja ongi sõit sõidetud," manitses Jakin hoolealust.