Kuno Tehva "Pealtnägijas": Pohlak küsis, kas saaksin aidata Lilleküla staadioni päästa

Foto: ERR

Kui märtsis puhkes klubis seksuaalse väärkohtlemise skandaal, kuulis ka kõige vutikaugem eestlane Nõmme Kaljust. Alustades kasvõi klubi roosast värvist ja lõpetades, kuidas klubi juht Kuno Tehva ei karda vastuollu minna Eesti jalgpalli kroonimata kuninga Aivar Pohlakuga, on selge, et Kalju filosoofia on mängu muuta nii otseses kui ülekantud tähenduses.

Kristjan Pihl istus 49-aastase self-made man-iga maha, et küsida tema miljonite päritolu ja rahvusvaheliste ambitsioonide, aga ka otse nina all toimunud ahistamise ning narkoäri kohta.

49-aastase Kuno Tehva elukäigust võiks kirjutada ameerikalike pööretega dokumentaalromaani - kuidas lapsepõlves isata kasvanud poisist sirgus noormees, kes pidi ühel hetkel kantseldama nii ratastoolis ema, tuntud pianisti ja muusikapedagoogi Irene-Maria Lindit, kui samas korteris elavaid napsulembeseid sugulasi, kuid kes kõigi raskuste kiuste tõusis 1990. aastate keskel kroonimiljonäriks ja pealinna ööelu kroonimata kuningaks. Koos Miss Estoniast abikaasa Helen Mahmastoliga vedas Tehva populaarset peosarja Vibe, muusikaproduktsioonifirmat, moedisaini konkurssi Supernoova ja Tallinnas Vabaduse väljaku ääres menukat ööklubi Prive.

Kontaktid Ühendemiraatides ja Kalju mängijad kriminaaluurimiste keskmes

Kõige põnevamad ärid seovad Tehvat aga hoopis Araabia Ühendemiraatide naftatööstusettevõttega ADNOC, mis tegeleb õlimäärete tootmisega ja mille Baltimaade esindajana ta sajandivahetusel väidetavalt oma jõukusele aluse panigi. Kuid kaks aastakümmet hiljemgi püsivad visalt jutud, justkui oleks õliäri kattevarjus liikunud palju hämaram kaup.

"Selles mõttes, et ma tean, kus need sahinad on tulnud," kommenteerib Nõmme Kalju president Tehva. "Kõik on tänaseks teada. Et oleks välja öeldud – kui seostatakse sellist asja, siis ei seostata minu isikut, vaid riigiettevõtet. See oli riigiettevõte, mis toodab määrdeaineid ja sealt tuli toode riigiettevõtte laost Eestisse. Ma arvan, et kui kõik see jutt oleks õige, millest sa kuulujututasandil räägid, siis me tõenäoliselt alahindame õiguskaitseorganeid."

Ühelt poolt oli see üllatus, kui õli- ja meelelahutusärimees hakkas 2002 Nõmme Kalju omanikuks, teisalt käis ta seal samas teismelisena jalgpallitrennis. Narko-kõlakad saadavad Tehvat ka seetõttu, et Kaljuga seotud inimesed on sattunud mitme kriminaaluurimise keskmesse. Näiteks 2013. aastal mõisteti suuremahulises kokaiiniäris süüdi kaks Nõmme Kalju amatöörmeeskonna endist mängijat kui ka vahistamise hetkel esindustiimi üks suurimaid väravakütte Oliver Konsa. Enese seostamist kokaiinipallurite või hiljuti ka bordellipidajatega peab Tehva pahatahtlikuks laimuks, isegi kui mõni neist figureerib klubi mängudel VIP-loožis temaga koos tänaseni – näiteks Kalju endine juhatuse liige Tanel Aavik, kes istus kupeldamissüü tõttu viis kuud reaalselt vangis.

"Niimoodi võime igalt poolt leida tribüünilt ministri või kurjategija või mitte-kurjategija. Kui te mõtlete Tanel Aaviku juhtumit, siis temal oli jah selline süüdistus. Kuid ütlen veelkord, et hinnanguid anda ja arvamusi kujundada on selle foonil väga lihtne, aga elu on midagi muud ja seostada neid asju teiste inimestega seostada ei ole minu arvates kohane," leiab Tehva.

"Mul on nulltolerants selliste asjadega. Ma ei joo, ma olen väga igav inimene. Kõik need, kes mind lähedalt tunnevad, teavad, et isegi shot alkoholi on minu jaoks liiast. Ma mäletan neid aegu, kui olin omanikuna meelelahutusasutuses ja ikka tulid sõbrad, et "kuule, teeme ühe shot'i" – iga baarmen teadis, et Kunole on vaja sinna valada Sprite'i. Mul pole kunagi olnud soovi kasutada mingeid aineid. Ei ole proovinudki. Ma ei huvitu sellest. Võib-olla on see sellepärast, et olen üles kasvanud perekonnas, kus oli alkoholiprobleem. Saanud lapsena sellise kogemuse ja näinud seda lähedalt, on see mind hoidnud nendest asjadest eemal. Ma olen elus teinud ühe sigareti – olin nelja- või viieaastane ja ma pätsasin vanaemalt Priima ja läksin Mustamäel voodi alla suitsu tegema. Ma panin voodi põlema."

Ahistamisskandaal Nõmme Kaljus

Kõigist Tehva äridest ja tegemistest ei jõua selles loos ükshaaval rääkida, aga fakt on, et tema kõige edukam bisnis on Nõmme Kalju jalgpalliklubi, mille baas asub Hiiul. Tehva, kelle üks vanavanaisadest oli siinsamas koolidirektor ja teine vanavanaisa Nõmme esimene linnapea, asus Kalju etteotsa 2002. aastal, pärast mida on Kaljust saanud viimase kümnendi üks edukamaid Eesti jalgpalliklubisid nii majanduslikult kui ka eurosarja tulemuste poolest.

Kuigi Nõmme Kalju on võitnud Tehva käe all kaks meistritiitlit ja ühe Evald Tipneri karika, pani kõigele pitseri märtsi algul avalikuks tulnud seksuaalne väärkohtlemine. Endine lootustandev jalgpallitäht Mia Belle Trisna rääkis Kanal 2 saates "Õhtu", kuidas klubi üks teenekamaid treenereid brasiillane Getulio Fredo võttis temalt süütuse, kui tüdruk oli alles 14-aastane. Hiljem tuli ilmsiks veel kannatanuid. Tehva taunis Getulio käitumist, kuid väitis, et polnud teadlik seksuaalsuhetest ega väärkohtlemisest. Kui ilmusid välja kõlakad, et perverte esineb ka teistes klubides, näiteks Elvas, pidasid paljud seda Nõmme Kalju kontorist juhitud suhtekorralduslikuks pettemanöövriks.

"Kõik teavad, et see [Elva] lugu vastab tõele. Mul on lihtsalt vastu küsimus, et kui jalgpalliliit algatas koheselt distsiplinaarmenetluse ja paluti sarnaste juhtumitega pöörduda jalgpalliliidu poole, et jalgpalliliit saaks menetleda kõiki selliseid juhtumeid, siis seda Elva juhtumit jalgpalliliit menetlusse ei võtnud ja öeldi, et see on vana asi. Selle peale olid inimesed Elvas šokeeritud ja südamepõhjani murtud – nende probleemiga polnud mitte keegi kunagi tegelenud ja see inimene (Marek Naaris – toim.) töötas jalgpalliliidu noortekomisjonis edasi. Ja FC Elva klubi juht on jalgpalliliidu juhatuse liige ja suursponsor. Mida ma tahan öelda, on see, et kui jalgpalliliit oleks neid asju menetlenud, siis mitte kunagi ei oleks keegi osanud öelda, et see on algatatud selle teise või kolmanda osapoole poolt. Siis oleks murega jalgpalliliidu poole pöördunud inimene saanud sealt abi, aga kuna ta abi ei saanud, hakkasid seda menetlema teised."

Tehva: Pohlak palus abi Lilleküla staadioni päästmisega

Tehva on varasemalt vihjanud, justkui oleks mitmete probleemide taga tema ja jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku kehv läbikäimine. Must kass jooksis Eesti jalgpalli kahe suurkuju vahelt Kalju presidendi sõnul läbi juba 15 aastat tagasi.

"Ma ei mäleta, mis aastal see võis olla, äkki 2006. Lilleküla staadion oli põhimõtteliselt libisemas Aivar Pohlakul käest ja see oli võib-olla päevade või tundide küsimus. Me (Nõmme Kalju – toim.) olime siis veel väga väike [klubi] ega olnud vist veel kõrgliigaski ning Aivar pöördus minu poole sooviga kokku saada. Kohtumine toimus Flora kontoris Lilleküla staadionil ja selle sisu seisnes selles, et Aivar Pohlak tegi ettepaneku tulla ja aidata juhtida FC Florat," meenutab Tehva.

"Teine küsimus oli tal, et kas saaksin läbi oma partnerite Araabia Ühendmiraatides aidata päästa Lilleküla staadioni. Mul kahjuks ei olnud selliseid võimalusi, muidu ma kindlasti oleks seda kaalunud. Ma lükkasin pakkumise viisakalt tagasi ja ma arvan, et sellest hetkest alates kasvas meie konkurents süsteemiga ning meie suhted [Aivar Pohlakuga] muutusid halvemaks."

Tehva jutu iva on, et Pohlak pole kunagisest korviandmisest üle saanud ja näeb Kalju bossis tema trooni pretendenti. Seda enam, et nüüd projekteerib Tehva oma klubile Haaberstisse uut kompleksi, mis pakub Lilleküla staadionile konkurentsi kui mitte publikumahutavuse, siis vähemalt infrastruktuuri mõttes. Kui lisada, et Tehva on viimastel aastatel kõvasti jalgpalliliitu kritiseerinud, murdnud ise end Euroopa klubijalgpalli juhtorganitesse ning lõpetas mitmete vutistaaride kõrval Stockholmi ülikoolis jalgpallijuhtimise õppeprogrammi, ongi temast viimasel ajal räägitud kui Pohlaku võimalikust vastaskandidaadist jalgpalliliidu presidendi kohale.

"Ma saan see aasta 50-aastaseks. Ma vaatan ka passi ja ma küsin iseendalt tihti, et tahaks teha suuri asju. Tahaks teha midagi ägedamat, tahaks viia Eesti jalgpalli kaugemale, mitte mina üksi, vaid koostöös," lausub Tehva.

"Kui elu pakuks täna võimaluse [jalgpalliliitu juhtida], siis oleks kindlasti vastus ei. Kui elu pakub sellise võimaluse 20 aasta pärast siis never say never (kunagi ära ütle ei – toim.), aga praegu mul sellist ambitsiooni pole, kuna olen pühendunud oma tööle Euroopas ja ma arvan, et on paremaid inimesi jalgpalliliitu juhtima ka organisatsiooni sees. Ütlen veelkord, et ka Aivar [Pohlak] võiks seda veel kümmekond aastat rahulikult edasi juhtida, kui ta maha rahuneks ega näeks tonti seal, kus seda ei ole."

Eesti Jalgpalli Liit kommenteeris: "Eesti Jalgpalli Liidu ja Kuno Tehva vahel tekkis väärtuskonflikt 2012. aasta narkoskandaali ajal, mil Kuno Tehva üritas iseenda, oma äriloogikate ja Nõmme Kalju klubiga seotud probleemist teha jalgpalli üldist probleemi. Sellest ajast on väärtuskäärid süvenenud, ka tänavuse Getulio seksuaalse ärakasutamise loo juures üritas Kuno Tehva seda laiendada kogu jalgpalli peale. Jalgpallis on Kuno Tehva praeguseks tuntud kui tegelikkusega vastandmärgiliste muljete looja ja teiste ärakasutaja. Peame tunnistama, et kuni 2012. aastani oli jalgpalliliitki nende hulgas, kes ennast petta lasid. Probleemidest hoolimata on jalgpalliliit jälginud alati hoolsalt, et suhtumine Nõmme Kaljusse kui klubisse oleks samaväärne suhtumisega teistesse klubidesse. Nõmme Kalju on saanud osa kõikidest solidaarsusmehhanismidest, samuti on Nõmme Kaljut analoogselt teiste klubidega toetatud eriprojektides ja probleemide lahendamises."

Toimetaja: Kristo Tamm

Allikas: "Pealtnägija"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: