Mida on Aigro ja Ilves teinud tänavu teisiti, et tulemused niivõrd palju paranenud on? "Nad on teinud võrreldes eelmiste hooaegadega teisiti seda, et Kristjan [Ilves] treenib Norras ja Artti [Aigro] Soome koondise juures," rääkis Markvardt ETV spordisaates.

"Artti puhul ei saagi võib-olla midagi muud [konkreetset] välja tuua, sest tema on hüpanud väga hästi juba noorest peast. Võib-olla on natukene liha rohkem kontidele peale tulnud ja jõudu juurde. Kristjan Ilvese puhul võrreldes eelmiste hooaegade ja selle hooaja hüppeid, siis on näha, et ta võistlustel kaotab võitjale alla minuti, aga see juba näitab tasemevahet. Peale hüppeid kaotab liidrile tunduvalt vähem, kui eelnevatel hooaegadel."

Kas selle taga on treenerite töö ja kindlatele nüanssidele keskendumine? "On erinevad koolkonnad, kes kuidas hüppab. Näiteks sakslased harrastasid hästi palju sellist stiili, kus nad tõukasid hästi enda kohale ja püüdsid puusa üles saada; teine koolkond on see, kes püüab tõuget sooritada ette liikumise peale. Minu arvates on Kristjan saanud sellest aru ja liikunud nüüd selles suunas, et tõukama peab ette, nii nagu suusahüppajad peaksid hüppama."

Kas nüüd on Ilvesel miinimumtase koht esikümnes ja Aigrol koht teises voorus?
"Nad mõlemad on seda taset sel hooajal näidanud ja mitte üks kord ning see panebki meid võib-olla ootama just selliseid tulemusi - Kristjan kümne hulgas ja miks mitte ka Artti kümne hulgas, sest peale esimest vooru on ta seal ju olnud. Oskused on kindlasti olemas," arvas Markvardt.

Kas tasub veebruari lõpus ja märtsi alguses peetavalt Oberstdorfi MM-ilt medalit oodata? "Medal ei ole midagi ületamatut. Kristjani puhul on vaja õnne, eriti just hüppemäel. Natukene õnne hooga, väikese vastutuulega ja hüpata teistelt eest ära näiteks 30 sekundit, siis kümne kilomeetri [murdmaadistantsi] puhul võib sellest täiesti piisata."