"Olen igapäevaselt saanud treenida Norra treenerite juures väga heas pundis, see on number üks, mis on kajastunud tulemustes rohkem kui varasemalt," rääkis Ilves ERR-ile. "See on igapäevane järjepidev töö. Eelmisel aastal treenisin samamoodi norrakatega, aga siis olin korra laagris, jälle tagasi; rohkem Eestis kui Norras."

Endine kahevõistleja ja Eesti Suusaliidu juhatuse liige Ago Markvardt rääkis laupäevases ETV spordisaates, et tema arvates on Ilves kahe hooaja vahel oma hüppetehnikat muutnud.

"Võib-olla väidaks natuke Agole vastu," sõnas Ilves. "Võib tunduda, et olen muutnud, aga ise olen kõige rohkem tähele pannud, et mu hoovõtt on kõige rohkem muutunud. See on kõige alus. Olen poolteist aastat tegelenud vaid hoovõtuga - tundub väga nüri tegevus ja ongi nüri tegevus - aga kui see stabiilseks saada, ei pea äratõukele mõtlemagi."

Mis võiks olla Kristjan Ilvese edu valem? "Minust ei saa kunagi kõige kiiremat sõitjat, aga kui suudan sõita 20 ümber suusaaegu ja püsida kiiremas pundis... oleme selle nimel ka suusatreeneriga töötanud, et suudaksin liikumiskiirust tõsta kilomeetrile tunnis, mille kannataksin pundis eeldatavalt ära. Praegu läheb jaks kiires pundis püsimisele, järgmise sammuna tahaks nii palju juurde keerata, et võitleks lõputõusul rohkem kohtade eest," rääkis Ilves.

Norra suusaliit ütles teisipäeval, et nende suusatajad ei võistle ei Davosi (12.-13. detsember) ega Dresdeni (19.-20. detsember) etapil ja kui vahepeal olukord ei parane, jäävad nad kõrvale ka 1. jaanuaril algavast Tour de Skist. Hiljem teatasid sama ka Rootsi ja Soome suusaliidud. Ilvese sõnul peaks aga Rahvusvahelist suusaliitu FIS-i hoopis kiitma.

"Nii turvaline pole kunagi olnud. Lennujaamades on nii palju vähem rahvast, meie läksime üldse tšarterlennuga. Olen kümne päeva jooksul kuus testi andnud, see kontroll on meeletu. Rukal koha peal sai maski ainult poomil hüppamiseks ja suusarajal soojenduseks ära võtta, maskiga pidi isegi jooksma. See oli küll väga ebamugav, aga vähim, mida me teha saame. Minu arust olid sportlased, personal ja meedia väga hästi eraldi jaotatud. Leian just, et FIS-i peaks kiitma, et nad on vaatamata kõigele suutnud asja toimima panna ja võistlused ära korraldada," arvas Ilves.

Hooaja tippsündmuseks on veebruari lõpus ja märtsi alguses Oberstdorfis toimuv suusaalade MM. Markvardt leidis laupäeval, et natukese õnne korral pole Ilvese jaoks Oberstdorfis võimatu ka medalile tulla. Mida arvab sportlane ise?

"Mõelda võib alati kõike, aga reaalsus võib teine olla. Ma ei saa väita, et see [medal] oleks midagi ülemäära võimatut. Näen, et on reaalne stabiilselt kümne sekka jõuda. Loomulikult ei lähe ma mõttega, et kümnes koht teeks üliõnnelikuks, loomulikult on mõtted kõrgemal. Saan hüppemäel juurde panna ja suusarajal, jään praegu kohtade ütlemisega tagasihoidlikuks, aga näen ka ise asja pigem positiivses võtmes," sõnas Ilves lõpetuseks.