Kuula toonast intervjuud Vooremaaga siit.

Purjeregatt peeti kuues paadiklassis Tallinna lahel, regati arvukaim jahiklass oli Finn, kus osalesid 21 riigi purjetajad. Regatil osales vaid 23 riiki (156 sportlasega 83 jahiga), neist 17 oma lipu all. Medali teenisid 12 riigi sportlased, vahendab EOK.

Regati korralduskomitee esimehena tegutses Arnold Green. Ava- ja lõputseremoonia, mis toimusid Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses, lavastas Mikk Mikiver. Purjeregati maskott oli hülgepoeg Vigri, kes oli läbi aegade esimene olümpiamängude ühe ala tunnusloom, mis erines täiesti mängude põhimaskotist, karust Miškast. Väidetavalt pani nime "Vigri" üks Saaremaa mees.

Vaata kõiki Tallinna olümpiaregatiga seotud ERR-i saateid Jupiterist.

Kuidas Tallinn olümpialinnaks sai?

14. septembril 1971 kiitis tollane Nõukogude Liidu Olümpiakomitee heaks Moskva linnavalitsuse ettepaneku kandideerida 1980. aasta suveolümpiamängude korraldamisele. Paar nädalat hiljem otsustas Tallinna linnavalitsus taotleda Eesti pealinnale regatilinna staatust. Seda muidugi juhul, kui Moskva valitakse olümpialinnaks.

Rahvusvahelise Purjespordiliidu juhtkond arutas esmakordselt regati läbiviimist Tallinnas 1974. aasta kevadel. Võrdselt Tallinnaga kandideerisid regatipaigaks ka toonane Leningrad, Sotši, Sevastoopol ja Tuapse. Tallinna kasuks kallutas valiku purjetamiseks sobiv laht ja varasem Balti regattide korraldamise kogemus.

Tallinna lahel pole nimelt segavaid hoovusi ning Naissaar ja Aegna kaitsevad lahte avamerelainetuse eest. Laht on umbes 30-40 meetrit sügav, liivase põhja ja madalate kallastega. Võistlusdistantsid olid üsna purjetamiskeskuse lähedal.

21.-25. oktoobrini pidas Rahvusvaheline Olümpiakomitee istungi Viinis, kus otsustati 1980. aasta suvemängude toimumispaik. Lisaks Moskvale kandideeris olümpialinnaks ka Los Angeles, kuid salajasel hääletusel 23. oktoobril 1974 eelistasid olümpiakomitee liikmed Moskvat.