Bach tuli 1976. aasta Montreali olümpial Lääne-Saksamaa võistkonnaga floreti meeskonnavõistluses olümpiavõitjaks ehk Moskvas olnuks ta tiitlikaitsjad. Aasta enne Moskva olümpiat, 1979. aasta maailmameistrivõistlustel võitis Lääne-Saksamaa meeskond pronksi.

1980. aastal sundis aga Lääne-Saksamaa valitsus enda sportlasi Moskva olümpiamänge boikoteerima. Põhjuseks oli mäletatavasti võidurelvastus Euroopas ja Nõukogude agressioon Afganistanis, mis rikkusid USA ja Nõukogude Liidu suhteid ja kuna NSVL ei tahtnud enda vägesid Afganistanist ära viia, tegi USA enda liitlastele ettepaneku Moskva mänge boikoteerida. Ametlikult boikoteerisid Moskva olümpiat 27 riiki, nende seas USA ja Lääne-Saksamaa.

"Sellistel spordivõistluste boikoteerimisel pole mitte mingisugust poliitilist mõju," vahendab Inside the Games Bachi sõnu. "NSVL-i väed jäid Afganistani veel üheksaks aastaks pärast boikotti. Spordivõistluste boikoteerimine karistab ainult sportlasi, kes ei saa võistelda."

"Ainus poliitiline efekt, mis oli 1980. aasta mängude boikoteerimisel, oli see, et kättemaksuna boikoteeriti 1984. aasta Los Angelese olümpiamänge," lisas Bach.

Bach oli toona Lääne-Saksamaa sportlaste kõneisik. Ta meenutas, et algselt olid ka sportlaste omavahelised vestlused väga tulised, aga lõpuks moodustati ühisrinne, kuna sportlased tahtsid Moskvasse võistlema minna. Aga kui tuli otsustav koosolek, kus hääletati boikoti kasuks, ei lubatud Bachil rääkida. "Olin äärmiselt pettunud, et sportlaste häält ei võetud kuulda," nentis Bach. "Ma ei saanud enda kõnet pidada, keegi ei kuulanud enam. Kõik allusid poliitilisele survele, keegi polnud valmis spordi huvide eest seisma."

Bachi sõnul tunnistasid mitmed toonased juhid talle aastaid hiljem, et otsus Moskva olümpiat boikoteerida oli vale. "Kõik otsustajad, vähemalt Saksamaal, ütlesid mulle, et nad eksisid ja see polnud õige samm," avaldas Bach. "Isegi kantsler tunnistas mulle 2008. aastal, et see oli viga."