Tohver: liikumisharrastuse kompetentsikeskus keskendub edaspidi noortele
Eesti Olümpiakomitee (EOK) peasekretär Kristo Tovher rääkis "Spordipühapäevas", et liikumisharrastuse kompetentsikeskuse (LHKK) tegevused viiakse EOK koosseisu, et läbi spordi noorte liikumisharrastusi muuta.
Eelmisel nädalal teatas EOK, et 1. jaanuarist viiakse sihtasutuse tegevused EOK koosseisu. Ümberkorralduse eesmärk on arendada liikumisharrastust tõhusamalt, vähendada tegevuste dubleerimist ja suunata suurem osa vahenditest otse tegevustesse, mis kasvatavad liikumisaktiivsust.
EOK peasekretär Kristo Tohver rääkis "Spordipühapäevas", et selle lükkega muudetakse LHKK rolli selgemaks. "Me fokusseerime edaspidi lastele ja noortele. Et ühiskonda liikuma saada, on vaja seda muudatust eelkõige noortes inimestes ja sellel on pikaajalisem mõju. Kõik, mis me teeme ja mis on tehtud vanemaealistele, on kindlasti oluline, aga mõjusus ja tulemuslikkus ei ole nii suur, kui me tahaksime. Suhtumise muutus tuleb teha nooremas eas ehk keskendume noortematele," rääkis peasekretär.
"Teine, mida teeme, on see, et rollid muutuvad natuke selgemaks. EOK põhikirjaline funktsioon on olnud kogu aeg liikumise eest vastutamine ja selleks sihtasutus ka loodi. Me oleme näinud, et selle nelja aastaga on tekkinud lõhe liikumise eest seismise ja spordi vahele, aga seda lõhet ei tohiks seal kindlasti seal olla. Need on ühe mündi kaks erinevat külge. Meil ei ole tippspordil tulevikku, kui meil ei ole liikuv ühiskond."
"Vastutus läheb natuke selgemaks, EOK koos alaliitude ja maakondlike spordiliitudega vastutab selle liikumise eest, mis toimub spordisüsteemi sees ja kultuuriministeeriumi spordiosakond vastutab liikumise eest laiemalt. See puudutab koostööd teiste ministeeriumitega, kelle jaoks on ka liikumine oluline," lisas ta.
Eraldi sihtasutuse pidamine ei ole sugugi odav. "Kuna raha on täna spordis vähe ja kogu riik on olnud pikalt kärpes, siis selle sammu tulemusena on kavatsus säästa ligikaudu 300 000 eurot. See on nii juhtimise kulu, administratiiv kulu kui ka natuke sisutegevusi. Suunata see raha, mis jääb alles, spordisüsteemi - alaliitudele ja maakondlikele spordiliitudele, kus siis konkreetselt tehakse neid tegevusi, millega inimesi liikuma saada," selgitas Tohver.

2022. aasta sügisel asutatud sihtasutus on nelja aasta jooksul pannud liikuma mitu teaduspõhist projekti ning loonud näiteks liikumisharrastuse treenerite kutsesüsteemi, pallikastide aktsiooni. Tohveri sõnul võib kõige olulisemaks kordaminekuks olla aga liikumisharrastuse võrgustiku ja keele loomine.
"Erinevad ministeeriumid, asutused läbi liikumisharrastuse tegevuskava, mida nad on eest vedanud koostöös kultuuriministeeriumiga, sellel on reaalne tegevus ja keel, kuidas omavahel räägivad mitmed erinevad osapooled," rääkis EOK peasekretär.
"See võrgustik võiks kindlasti olla efektiivsem, seal võiks rohkem asju päriselt juhtuma hakata, aga EOK eestvedamisel on sellel ka jõudlust juures. EOK-l on näiteks poliitilisel tasandil suurem mõju ja sõnaõigus kui näiteks oli liikumisharrastuse kompetentsikeskus," lisas ta.
LHKK tegevus keskendub edaspidi seega noorte liikumisharjumuste muutmisele, aga samas jätkatakse seni käsil olevate projektidega, näiteks treenerite kutsesüsteemi, maakondlike spordiliitude arenguprogrammi ja Euroopa spordinädalaga. "Pigem ei ole eraldiseisvat asutust vaja, sest neid kokkupuutepunkte on niivõrd palju, et seda tuleb ühiselt juhtida. Lihtne näide, kui räägime koostööst kohalike omavalitsuste või koolidega. Miks peaks sporditeemadel käima rääkimas üks asutus ja liikumise teemadel teine asutus? Kui võtta puhtalt kohalike omavalitsuste inimeste ajaressurss, siis neil pole mõtet neid vestlusi kahe erineva organisatsiooniga pidada, kui saame seda tegelikult üheskoos teha," rääkis Tohver.
Tema sõnul on liikumisharrastuse kompetentsikeskuse inimesed saanud muudatuse vajadusest aru ning üldine reaktsioon spordimaailmast on olnud positiivne. "Me ei kaota ju liikumistegevusi ära," ütles Tohver. "Probleem, milleks liikumisharrastuse kompetentsikeskus loodi, on see, et Eesti ühiskond liigub liiga vähe. See ei ole kuskile kadunud ja sellega tuleb tegeleda, me lihtsalt tegeleme sellega fokusseeritumalt läbi spordi."
"Inimesed on teinud hingega ja hästi, lihtsalt struktuur ei ole kõige mõistlikum ja optimaalsem. Peame tegema asju, eriti rahavähesuse olukorras, mõistlikumalt. Ajame ühte asja ja teeme seda ühe katusorganisatsiooni alt. Positiivne pool on see, et liikumises on teadusnõunik kaasatud viimased neli aastat ja Eesti spordis ei ole olnud ressurssi, et teadusnõunik kaasata spordisüsteemi. Teadusnõuniku üle tulemisega meie süsteemi tekib võimalus, et see inimene aitab teaduspõhiselt nii spordi poolt, ka Team Estoniat, kui ka meie arendatavat teaduskeskust. Teiselt poolt jätkab ta teadustegevustega ka liikumise alt," sõnas Tohver.
Toimetaja: Kristjan Kallaste





