Juuni keskel EOK presidendiks valitud Teigamägi rääkis, et on suhelnud suure osa ajast alaliitude kui ka spordiga seotud inimestega. "Me oleme saanud üksmeelselt mõtteid vahetada. Selge on see, et suuremad probleemid – raha või teatud poliitilised küsimused – on ikka õhus, aga inimestega tuleb suhelda. Inimesed peavad minu ja mu kolleegidega suhtlema, see toimib," ütles EOK president. "Oli väga töine suvi, mina puhata ei saanud. Aga ma olen sellega rahul, oli väga palju üritusi ja spordivõistlusi, samal ajal sai tehtud plaane edasiseks."

"Kui vaatame järgmist aastat näiteks, millist tööd me nägime selle nimel, et spordi eelarvesse vahendeid juurde saada. Kus edukad olime, koostöös kultuuriministeeriumiga õnnestus järgmiseks aastaks juurde "Sport kooli" projekti lisaraha," jätkas EOK president. "Tegeleme pidevalt treeneri toetussüsteemi paisutamisega, kui nii võib öelda. Et seal oleks rohkem võimalusi, et treenerite keskmine palk oleks vähemalt väärikas."

Eesti spordis on õhus mitmeid küsimusi alates treenerite tasust kuni taristuni. "Detsembris peaks jõudma selle otsuseni, millisesse linna [suurhalli] planeeritakse. Edasine on väga paljuski valitsuse kätes. Selleks on meil eraldi inimene projektijuhina palju panustanud, seal kulgeb kõik plaanipäraselt," rääkis Teigamägi.

"50 meetri ujula, mida Tallinnasse planeeritakse... Me teame, seda ujulat on väga vaja. Seda ujulat oli juba vaja mitte eile või üleeile, vaid kümme aastat tagasi. Meie sõnum on see, et kui see on vähegi võimalik, ehitage see valmis!"

"Soovime suurendada noorte tippsporti panustamist. Oleme teinud turundusplaani ja otsuseid tippspordi komisjonis. Meie poolt [Team Estonia Noored Tähed] programmi laiendame. Kevadel sinna määratud 11 sportlasele tuleks lisa, võib-olla kuni kümme sportlast," lisas ta. "Treenerite palga osas oleme alati eesliinil, see on meie jaoks oluline teema. Ilma treeneriteta ei ole laste sporti, noortesporti, tippsporti. See on valuline teema, aga oluline teema."

Aina enam kerkib spordimaailmas teemaks Venemaa ja Valgevene sportlaste naasmine rahvusvahelisele areenile. Alles hiljuti otsustas rahvusvaheline spordikohus (CAS) rahuldada venelaste kaebuse seoses rahvusvahelise jäähokiliidu suvise otsusega pikendada Venemaa koondiste võistluskeeldu rahvusvahelistel turniiridel. Tehniliselt saavad agressorriikide koondised rahvusvahelistele võistlustele, sealhulgas maailmameistrivõistlustele peale.

Eestlased on erinevatel spordialadel läinud venelastega vastamisi, mõni on pärast matši ka nendega kätt surunud. "Me oleme palunud sportlastel ise otsustada, meie ei taha nende sportlaskarjäärile kätt ette panna. Olümpiamängud on korra nelja aasta tagant. See on sportlase jaoks tähtis sündmus, tema abiliste jaoks tähtis sündmus," rääkis Teigamägi.

"Mustad pilved tulid minu ametiaja alguses. Mitte ainult Venemaa, vaid vihjan ka kahevõistluse olümpiaprogrammist välja jätmisele. Negatiivseid uudiseid kahjuks tuleb, need on need asjad, millesse meil on väga raske sekkuda. Saame sekkuda sõnaga, teoga natuke vähem."

"Oleme töötanud välja soovitused sportlastele. Ma tegelikult paneksin kõigile südamele seda: palun laske sportlastel sporti teha. Võistlusolukorras tuleb erinevaid asju ette."

"Me oleme vihjanud sellele, et ärge tehke midagi ülearust võistlusväliselt. Suurte alaliitude otsuseid meie kahjuks muuta ei saa. Me saame oma sõna öelda, saame teha seda, mida me oma riigis teeme. Aga mis toimub väljaspool, kahjuks või õnneks ei ole rahvusvaheline olümpiakomitee veel täpseid juhiseid jaganud, mis hakkab juhtima Los Angelese olümpiamängudel," lõpetas EOK president.