"Ausalt öeldes ma ei usu, et järgmisel aastal olümpiamängud toimuvad. Olümpiamängude võõrustamine vajab kahte eeltingimust: esiteks, kontrolli COVID-19 viiruse üle Jaapanis ja teiseks, kontrolli COVID-19 viiruse üle mujal maailmas," lausus ta videokonverentsi vahendusel välismaa ajakirjanikele, vahendab AP.

"Ma olen olümpiamängude korraldamise osas järgmisel suvel väga pessimistlik, kui neid ei viida läbi just täiesti erineva ülesehitusega nagu publikuta või väga piiratud osalejaskonnaga."

"Sportlasi peab kutsuma nii paljudest erinevatest kohtadest, et see ei lähe kokku COVID-19 viirusega, mis võib muutuda pandeemiaks," jätkas Iwata. "Jaapan peab seda haigust järgmiseks suveks kontrollima. Ja ma loodan, et suudame seda. Aga ma ei usu, et nii läheb ükskõik kus kohas maailmas."

Iwata kartusi jagas Edinburghi ülikooli professor Devi Sridhar. Tema sõnul on võtmeküsimuseks vaktsiini leiutamine ja kasutuselevõtt. "Kui me leiame järgmiseks aastaks vaktsiini, siis ma usun, et need [olümpiamängud] on realistlikud," leidis ta.

"Vaktsiinist sõltub kõik - efektiivsest, taskukohasest ja olemasolevast vaktsiinist. Kui teaduslikku läbimurret ei toimu, siis ma ei usu, et asjad paisaks väga võimalikud."

Märksa optimistlikum on aga Nebraska ülikooli rahvatervise teaduskonna dekaan Ali S. Khan. "Viisteist kuud on üsna palju aega, et rahvatervis suudaks probleemiga toime tulla isegi vaktsiini või ravimita," lausus ta ja rõhutas loomingulise mõtlemise tähtsust. "Mõelgem käepärastele isiklikele testimisseadmetele nagu me testime veresuhkru taset."

Tokyo olümpiamängudest peaks praeguse seisuga osa võtma umbes 11 000 sportlast koos suure hulga taustajõududega. Organisatoorse tööga tegelejate kõrval võiks oodata ka suurt kogust meedia esindajaid ja pealtvaatajaid.

Mängud on praeguse seisuga planeeritud perioodile 23. juuli kuni 8. august.