Mullu Doha MM-il 50 km käimises kuuendaks tulnud iirlane Brendan Boyce võttis selle teema suhtes juba sotsiaalmeedias sõna. "See ei näi olevat aus karistus," täiendas ta intervjuus uudisteagentuurile AP. "Nad ei jää ilma võistlustest, millest nad peaksid ilma jääma."

Boyce'i sõnul võivad puhtad sportlased olukorra tõttu kannatada, kuna võistlejate nimekiri pole kummist ja dopingupettur võib saada koha puhta sportlase arvelt. "Ma ei oleks kuigi rõõmus, kui kaotaksin praeguse anomaalia tõttu olümpiakoha," tähendas ta.

Üheks nimekamaks sportlaseks, kes olümpiamängude edasilükkamisest võidab, on Türgi jooksja Gamze Bulut, kes lõpetas 2012. aasta Londoni olümpial 1500 meetri jooksu teisena, aga jäi hiljem dopingukaristusena autasust ilma.

Tema keeld lõppeb tänavu 29. mail ja seega on tal küllalt aega Tokyo mängudeks valmistuda. "Ma püüan anda endast parima," sõnas 27-aastane Bulut. "Ma loodan, et pääsen võistlema."

Kergejõustikus puhtuse eest vastutava organisatsiooni AIU teatel võidavad olümpiamängude edasilükkamisest umbes 40 rahvusvahelisest klassist kergejõustiklast.

Maailma antidopingu organisatsiooni (WADA) president Witold Banka on sõnanud, et karistuste edasilükkamine seoses olümpiamängudega ei tuleks aga mingil juhul kõne alla.

"Nii nagu sportlane ei saa otsustada, mis perioodil ta võistelda ei tohi, siis ei saa seda ka [WADA] teha," lausus ta. "See on loomulik õigus ka teistes valdkondades, see käib ka spordi ja isegi kuritegevuse kohta."

Rahvusvahelise kergejõustikuliidu presidendi Sebastian Coe sõnul vajab tekkiv olukord siiski mõtlemist, kuid praegu on igasugu probleemkohti muidugi palju.