"Kui ma alustasin spordiga Kuressaares, siis minu esimene treener oli Aivi Auga, kelle treeninggrupp oli selline tutvustav - tegelesime osade kergejõustikualadega, aga samas ka pallimängudega. Algajale lapsele perfektne koht, kust spordipisik saada," meenutas Lillemets ETV saates "Ringvaade".

"Edasi liikusin Andres Laide treeningpoiste gruppi, kus hakkasime pigem rohkem kergejõustikualadega tegelema. Laide grupis teevad kõik poisid enam-vähem kõiki alasid ja minul midagi hästi välja ei tulnud... igal võistlusel tegin kõiki alasid, vaikselt nokitsesin-nokitsesin, olin seal teises kümnes. Vanemad küll innustasid, et olid väga tubli. Endale küll see väga suurt rõõmu ei pakkunud."

"Ma ei olnud väiksena kõige parem sportlane," tunnistas värske Eesti meister. "Teadsin, et saan olla parem, aga samas olid ka väiksed vigastused kogu aeg..."

Oli ka hetki, kus Lillemets lõppes spordiga lõpetada. "Aga järgmisel päeval panin ikka trenniasjad kokku ja läksin trenni kohale. Lihtsalt surusin edasi ja hea meel, et seda tegin."

Pärast gümnaasiumi lõppu tuli ta Saaremaalt Tallinnasse. "Saaremaa jäi kitsaks peale seda, kui lõpetasin gümnaasiumi. Otsustasin tulla Tallinnasse ülikooli ja vahetasin ka treenerit. Nüüd treenin koos Taavi Tšernjavski ja Kristjan Rosenbergiga Art Arvisto all. Ma olen väga rahul. See seltskond on edu võti," ütles Lillemets.

Suvel loodab ta eelkõige võidelda koha eest Pariisi EM-koondises. "Sihid on kindlasti pikemat aega kõrgel, aga nüüd on see lihtsalt jälle reaalsemaks muutunud. Samm-sammu haaval töötan oma unistuste poole ja tundub, et liigun õiges suunas."

"Suvele vaadates on Euroopa meistrivõistlused Pariisis, kuhu on kõige reaalsem peale saada. Muidugi ka olümpia, mis hea õnnestumise korral võib samuti reaalsuseks saada, aga selleks tuleb ikkagi korralik kümnevõistlus kokku panna ja eelkõige olla terve."

"Kui olla terve, siis saab ka trenni teha ja siis on suur tõenäosus, et tulevad ka head tulemused," lausus Lillemets.