Tallinna maratoni peakorraldaja Mati Lillialliku sõnul pronkstaseme saavutamine võistluse eelarvet palju ei mõjuta. "Oluliselt suuremaks võrreldes tänavuse aastaga [eelarve] ei lähe, suurusjärk jääb pigem samasse kanti. Küll aga kui võtame järgmise ampsu ette ja sooviksime kandideerida aastaks 2021 IAAF-i hõbetaseme maratonile, see tähendaks seda, et peaksime juba 2020. aastal investeerima ja korraldusse natuke rohkem panustama. See tähendaks umbes kümme protsenti eelarvele lisa," rääkis Lilliallik ERR-ile.

Eesti Konjuktuuriinstituudi tehtud uuringu kohaselt tõi rahvaspordi suursündmus regiooni 3,4 miljonit eurot, sellest pool miljonit moodustas käibemaks. Iga maratoni väliskülaline kulutas siin viibides 332 eurot, iga Eesti elanik aga 81 eurot. Lilliallik loodab, et saadud majanduslik kasu võimaldab maratoni ka edasi korraldada ja ehk pürgida ka hõbetasemel. "See sõltub tänasest nõupidamisest ja ka sellest, mis tulemusi aruanded näitavad. Majanduslik mõju oli märgatav ja loodan väga, et see on märgatav ka avalikule sektorile ning see annab põhjust Tallinna maratoni edasi toetada."

Osalejate tagasiside üks olulisemaid tähelepanekuid oli poolmaratoni ja maratoni raja ning jooksuaja liigne kattuvus. Järgmisel aastal kuulub Tallinna maraton juba IAAF-i pronkstaseme maratoni kategooriasse, ehk maailma 60 tähtsama maratoni hulka. "Kui saime nii maratonijooksule kui ka poolmaratonile pronkstaseme, siis see tähendab seda, et peame mõlemale distantsile panema rohkem rõhku. Üks oluline moment, mis ka jooksjate tagasisidest on välja koorunud on see, et samal päeval ja samal ajal maratoni ja poolmaratoni pidada ei saa. Rajad lähevad omavahel kokku, jooksjad ei saa seetõttu joosta oma tempos ja samuti peab korraldaja pöörama oluliselt rohkem tähelepanu teeninduskvaliteedile. Korraga kahe pikka distantsi läbi viimiseks meil lihtsalt ei jagu inimesi."