Tartuga liitunud Kert Toobal: ega ma iseenda peale ülearu mõtlegi
Eesti võrkpallikoondise kauaaegne sidemängija ja kapten Kert Toobal jätkab karjääri kodumaal. 40-aastaselt liitub ta taas Tartu Bigbankiga. Tartu võistkonda esindas ta ka hooajal 2008/2009. Otsustavaks said koduigatsus ja soov noori Eesti mängijaid abistada.
Mis pani tegema otsuse, et pärast pikki aastaid Eestist eemal langes valik Tartu meeskonna kasuks?
Eks mingil määral hakkas koduigatsus ka tekkima. Nii kaua on ära oldud. Eks siin on isiklikud kontaktid ja [juhatuse liikme - toim.] Alari Jõesaarega oleme varem ka koos töötanud. Tema aitas mind päris raskel hetkel. Kui mul oli kümme aastat tagasi raske õlavigastus, siis ta pakkus Tartus lepingut, tegin vaheaasta Eestis ja läksin uuele tiirule. Olen talle siiamaani selle eest tänulik.
Tartust on tulnud aastaid Eesti koondisele arvestatav hulk mängijaid ja loodan, et minu tulekuga mõni mängija tuleb veel. Eks olen viimastel aastatel olnud meeskondades hinnatud selles mõttes, et ma olen aidanud hästi palju noori mängijaid. Võiks neid aidata ka kodus. Kui olla ise veel heas vormis, siis on seda lihtsam teha. Tartul on sel aastal päris palju potentsiaalikaid mängijaid ja mõni läheb neist võib-olla juba ühe aastaga päris palju paremaks. Miks mitte järgmisel aastal olla ka põhimees.
Nii kõrgel tasemel võrkpalluril on kindlasti pakkumisi laual. Kui palju neid oli ja millal enda jaoks sai valik tehtud? Pärast tuli võib-olla mitmed kosilased tagasi lükata, sest sisemuses oli valik tehtud.
Eks ma otsuse oma peas olin teinud natuke aega tagasi. Pakkumisi oli just hooaja lõpus suuremal hulgal. Aga nad ei olnud enam minu jaoks atraktiivsed. Seal oli palju selliseid klubisid... ma olen näinud seda taset ja teadsin, mis ees ootab. See ei olnud minu jaoks enam väga motiveeriv. Liigad olid taseme poolest ka ära proovitud ja oli teada, mis ees ootab. Tundsin, et iseennast suudaks kodus olemisega võib-olla rohkemgi motiveerida. Kui eelmine aasta Poola pakkumine tuli, siis ma enam ei mõelnud. Sel aastal midagi sellist ei olnud. Oli päris okeisid asju, aga perspektiiv koju tulla ei tundunud ka halb.
Oli ka Eestist teisi pakkumisi?
Jah. Kui hooaeg Poolas lõppes, siis olin ühenduses ka Saaremaaga. Sai ka nendega räägitud ja põhimõtteliselt oligi Eestis Saaremaa ja Tartu vahel valik.
Kas Tartu meeskonnaga liitumine tähendab, et see võib jääda sinu võrkpallitee viimaseks klubiks?
Olen teinud Tartuga kaheaastase lepingu. Klubi valisin ka selle arvestusega, et kogemuse ja nõu ja jõuga olla klubile abiks kunagi hiljem.
Võrreldes Poola liigaga on nüüd Tartu klubi, kes ei mängi ka eurosarjas, konkurentsis natuke teistsugusel tasemel. Kui erinev see võrkpall kokkuvõttes on?
Ega ma täpselt ei tea ka. Üks asi on vaadata Eesti-Läti liigat telekast või internetist. Teine asi on see, mida kohapeal tunned. Ega ma iseenda peale ülearu mõtlegi. Pigem neile mängijatele, kes kõrval on ja kes neist võiks saada ja mida võin neile anda. Teine asi on läbi enda tuleku liigale värskust ja hoogu ning Tartu klubile värskust, verd ja mõtteid tuua. Eks publik arvatavasti parema meelega näeb kogenud Toobalit või mõnd uut välismaalast. Kui Eesti liigast on aastaid pigem mindud, siis eks kindlasti jõuab kätte ka see trend, kus mängijaid hakkab tagasi tulema. Mina esimesena rajan natuke teed neile, kes tulevad hiljem. Ehk siis juhingi tähelepanu mõnele asjale, mis neile võib oluline olla.
Toimetaja: Siim Boikov