Maailmameister Ljubtšenko sai kodusel EM-il pronksi ({{commentsTotal}})

Foto: Enda Pärisma

Talisurfi Euroopa meistrivõistluseed 2019 peeti 22.-24. veebruaril Võrtsjärvel. EM-il osalesid Euroopa parimad võistlejad lohede ja purjelaua kelkude klassis.

Reedel kogunes Vaiblasse 64 talisurfarit kuuest riigist, et võtta mõõtu Euroopa meistrivõistlustel. Loheklassis osales 11 võistlejat ja purjelaua kelkude klassis rekordilised 53 võistlejat. Osalejad olid Venemaalt, Soomest, Poolast, Leedust, Lätist ja Eestist. Lohed võistlesid kursisõidus ja GPS kiirussõidus, kelkudele olid võistlused kursisõidus, slaalomis ja GPS kiirussõidus. Võistlejate arvult ületasid Euroopa meistrivõistlused käesoleva aasta talisurfi MM-i WISSA võistlejate arvu.

Tuult ja sõiduks sobivat jääd jagus võistluste kõigiks kolmeks päevaks. Kuigi jää oli piisavalt tugev ja paks, oli siiski kalda ja kursisõiduraja vahel üks suurem jääpragu, mis lõhkus mõne varustuse. Laupäeval oli slaalomirajal ka üks tugevam kukkumine, mistõttu kohale kutsuti ka kiirabi. Õnneks selgus, et ehmatus oli suurem kui kahju ning juba paari tunni pärast oli võistleja kursisõidurajal. Reedel võistluste algus veidi venis, sest ligi pooled võistlejad ei olnud eelregistreerunud ning regatibüroos oli seetõttu veidi lisatööd, kuid edasi sujus kõik plaanipäraselt.

Lohedele toimus kokku 12 võistlussõitu klassikalisel kursisõidurajal. Euroopa meistritiitli noppis Andrei Baljakin Venemaalt, võites koguni 7 sõitu. Teine ja kolmas koht läksid samuti Venemaale, vastavalt Sergei Samušinile ja Nikita Kodanevile. Parim naine ja samuti parim U-20 osaleja oli Maria Ružankova Venemaalt, neljanda kohaga. Eestlastest oli edukaim Martti Ainola, kes lõpetas kokkuvõttes kuuendal kohal ning oli grand masterite arvestuses esimene.

Purjelaua kelguklassile sai kirja 8 kursisõitu. Väga kõrget taset näitas Poola koondis, kus on palju noori, kes sõidavad suvel Techno293 ja RS:X klassis, olles seega osavad kursisõidu taktika valimisel. Eriti ülekaalukalt oli nende paremus näha noorteklassides, kus kõik medalid jagunesidki poolakate vahel. U-20 klassis sai omavanuste Euroopa meistriks Jedrzej Cituk, teise koha sai Maciej Pietrzak ning kolmanda Leon Sroczynski. Üldarvestuses tegid lõpuks häid sõite aga hoopis lätlased, noppides kaksikvõidu. Euroopa meistritiitel läks Janis Preissile, teise koha sai Aleksandrs Leontjevs. Kolmanda koha sai poolakas Jan Sulinski. Edukaim naine oli Marianne Rautelin Soomest, kes saavutas üldarvestuses 17. koha. Parim eestlane oli Tõnis Salong, kes sai grand masterite teise koha, olles üldkokkuvõttes kuuendal kohal.

Purjelaua kelguklassi slaalomisõit oli põnev ja vaatemänguline. Konkurents oli tihedam kui hiljutisel MM-il Fond du Lacis. Siin ei olnud poolakatel oma kursisõidukelkudega võimalustki – slaalomi jaoks on vaja pisemaid, hästikeeravaid kelke. Noorte U-20 klassis sõitis end meistritiitlile leedukas Ugnius Alekna, talle järgnesid Eesti noormehed Joonas Väär teisel ja Kaur Säärits kolmandal kohal. Mõlemad noormehed on Noblessneri Jahtklubi purjetamiskoolist. Tõnis Salong sai grand masterite arvestuses kolmanda koha. Parim naine oli Marianne Rautelin 12. kohal. Üldarvestuses tuli Eestisse pronksmedal, mille jätis kodumaale värske maailmameister Boris Ljubtšenko. Teise koha sai Aleksandrs Leontjevs ja Euroopa meistriks taas Janis Preiss.

GPS kiirussõidus sõitis parima tulemuse lohega Raigo Piho, 78,086 km/h, kuid kuna ta oli ainus loheklassi osaleja, läks Euroopa meistritiitel Boris Ljubtsenkole, kes saavutas purikelguga kiiruse 68,757 km/h. Teise koha sai leedukas Paulius Voverys (66,321 km/h) ning kolmanda koha kiireim naine Marianne Rautelin - 66,221 km/h.

Kelguklassis oli umbes veerand osalejatest noored, U-17 klassis. Võistlustele sai see klass lisatud just seepärast, et tekitada noortes suuremat huvi talisurfi vastu ja nagu näha, see õnnestus. Paljud noored olid võistlustel seoses spetsiaalse noorteprogrammiga, mille käigus kogenud võistlejad andsid noortele oma võistluskelke hooajaks kasutada.

Toimetaja: Anders Nõmm



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: