Rahvusvahelise Maratonide Liidu president selgitas maratonide fenomeni ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Pühapäeval kulmineeruva Tallinna maratoni ürituste seeria juhatas sisse esmakordselt Eestis toimuv Rahvusvaheline Maratonide Liidu kongress. Siin on koos maailma mõjukamate maratonide korraldajad.

Maratonijooksubuum kõikidel kontinentidel jätkub, sest tegemist on legendist pärit alaga, mis muudab selle harrastajad kangelasteks. Kangelasteks kodus, sõpruskonnas, tööl, ühiskonnas. Just nii selgitab 42-kilomeetrise jooksu fenomeni Rahvusvaheline Maratonide Liidu president Paco Borao. Hispaanlane on maailma ägedamaid maratone ühendavat liitu juhtinud kaheksa aastat ja jääb troonile ka Tallinnas toimuvate valimiste järel.

"Alustasime 1982. aastal 28 jooksuga ja nüüd ühendame 447 maratoni 120 riigis. Selline on selle fenomeni mõõde," Rahvusvahelise Maratonide Liidu president Paco Borao ERR-ile.

Kaks aastat tagasi aitasid kolmikõed Luiged oma unikaalsusega lüüa Malaisiat ja tuua Rahvusvaheline Maratonide Liidu 22. kongress just Tallinna. Siin on koos enam kui 60 maratoni juhid, kes esindavad üle kolme miljoni jooksuharrastaja. Kõige suurem buum on hetkel Hiina, kus toimub lausa 1200 maratoni aastas.

"Hiina on üks viimastest tõusjatest. Indias on sarnane buum, nagu ka Brasiilias. Ja kõikides Euroopa riikides pole keskmise suurusega linna, mis ei sooviks omada maratoni," selgitas Borao.

Borao on ühtlasi 16 000 lõpetajaga Valencia maratoni juht ja ütleb, et selles äris ragistavad eriti kõvasti ajusid Major-sarja ehk suurde kuuikusse kuuluvate New Yorgi, Chicago, Londoni, Bostoni, Berliini, Pariisi ja Tokyo maratoni vedajad.

"Major-sarja maratonid on kasvanud nii suureks, et nüüd on neil probleem. Nad ei tea, mida teha, et hoida seda leeki veel paremini lõõmamas," rääkis Borao. "Nad peavad leidma uusi võimalusi ja tihti on need kahjuks võistluste ja spordi filosoofiaga vastuolus."

Maailma gigantseim maraton toimub USA-s ja mullu oli New Yorgi maratonil pea 51 000  kangelaslikku lõpetajat.

Toimetaja: Maarja Värv



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: