Kirt ERR-ile: enne EM-i tuleb nüüd teha õiged ja targad otsused
Odaviskaja Magnus Kirt viskas pühapäeval toimunud Gustav Sule mälestusvõistlusel Eesti rekordi, saades kirja 88.45. Teisipäeval parandas Kirt rekordit veelgi, kui lennutas Turus Paavo Nurmi mängudel oda 88.73 meetrit.
Kas see tulemus ja võit kolme tugeva sakslase ees oli sinu jaoks üllatus?
Läksin sinna võistlema mõttega olla konkurentsivõimeline, aga võitmine oli enda jaoks ikka samuti üllatus.
See polnud küll tiitlivõistlus, kus alati öeldakse, et koht on tähtsam kui tulemus, aga kas selle võistluse puhul oli ka nii, et võit oli natukene magusam kui rekord?
Ma usun küll, sest rekordid on nagu öeldakse löömiseks, aga selle võistluse esikoht sellises konkurentsis on minu jaoks väga tähtis.
Sakslased teavad nüüd, et neil on uus konkurent juures.
No ma loodan. Kuigi seal on neid konkurente palju veel, keda sakslased teavad
Kuidas sa võrdleksid rekordviskeid Turus ja Tartus?
Tartus olid paremad olud, soe ilm ja võib olla isegi ka parem tuul. Turus oli lihtsalt emotsioon, suur publikuhulk, võistluse tähtsus. See andis lisajõudu juurde.
Tehniliselt kumb vise oli ideaalile lähemal?
Mõlemad olid üpris ilusad, kui ma neid vaadanud olen. Ühes viskes ühed vead, teises teised, aga üldjoontes on need mu karjääri ühed parimad visked.
Kui rääkida veel eilsetest võistlusoludest, siis mille poolest olid need keerulised, et Saksamaa 90 meetri mehed tegid oma visked hooaja keskmisele tasemele, sina aga püstitasid uue rekordi?
Ma ei tea, kas nad arvestasid, et nii külm on. Mina arvestasin ja mul olid kindad, mütsid kaasas ja termosega kohv. Nemad olid õhukeselt riides ja see võib-olla natukene mõjutas neid. Seal oli kümme kraadi sooja, millega minul ei olnud probleemi, aga ma arvan, et neile valmistas.
Teleülekannetes oli näha sinu rahulolematust teistel visetel. Mis sulle seal meelehärmi valmistas?
Eks oligi see, et kui ma näitasin teisel katsel head tulemust, siis lootsin, et suudan edasi heas rütmis võistelda. Tegelikult lagunesin kaheks, kolmeks katseks täiesti laiali. Korra treenerid ütlesid, et võiks ära lõpetada, aga enda jaoks tegin viimase katse ka ära ja see andis enesekindlust, et ma suudan ennast lõpuks ka kokku võtta kui vaja.
Tartus ütlesid, et Eesti rekordit konkreetse eesmärgiga sa taga ei aja. Tulemuse mõttes oleks loogiline eesmärk nüüd 90 meetrit. Kui palju see number sind motiveerib?
Mingil määral igat sportlast motiveerib see ilus number, milleni paljud sportlased ei ole jõudnud. Aga kindlasti ma seda ainueesmärgiks ei võta ja keskendun edaspidi pigem oma tehnika lihvimisele ja veel paremaks muutmisele. Ma arvan, et see mõjub mu tulemusele ka lõppkokkuvõttes paremini.
Sel hooajal on sul tehtud neli võistlust. Kahel Teemantliiga etapil said kirja üle 83 meetri, nüüd kaks võistlust 88 meetrit. On selle uue kvaliteedi taga ka mingid väga konkreetsed põhjused?
Järjepidev töö. See hooaeg eriti, sest mul ei ole olnud ühtegi vigastuspausi võrreldes kasvõi eelmise aastaga. Olen saanud teha järjepidevalt head tehnilist tööd ja selle pealt on tulnud see areng just stabiilsuse osas.
Mida tuleb nüüd teha, et olla samas heas vormis või veel parem kahe kuu pärast toimuval EM-il?
Eks tuleb ära unustada see tulemus. See oli üks võistlus ja tuleb vaadata tulevikku ja teadvustada endale, et väga palju tööd on veel teha. Tuleb teha õigeid ja tarku otsuseid.
Toimetaja: Liisi Rist