Me oleme siin viimaste päevade jooksul näinud seda, et meie koondise arv on vaikselt-vaikselt, aga kindlalt kasvanud. Kas nüüd võib kindlalt öelda, et see 22 on piir ja sealt juurde neid sportlasi ei tule või võib 13 päeva jooksul keegi ikka lisanduda?

Kui me vaatame viimast kuu aega, kui neid kohti on ümber mängitud ja kõik see, mis on juhtunud vene sportlastega, siis 95 protsenti on koondis lukus. Alati jääb see viis protsenti, mis võib nii suurel spordipeol alati juhtuda - keegi loobub, kellegile pakutakse kohta. Aga praegu on 95 protsenti Eesti koondis lukus!

Kuidas on olümpiakomitee jaoks kulgenud abipersonaliga kombineerimine? See on alati natuke valus teema sportlaste jaoks. Kõik tahavad, et neil oleks võimalikult palju abimehi ja hooldetiimid peavad teadagi korralikud olema. Kuidas võivad meie sportlased üldiselt rahul olla?

Ma arvan, et kõik need sportlased, kes on oma sportlike saavutusega esiotsas - mis tähendab, et neil on olnud väga head punktid maailma karikas või muud edukad stardivad -, võivad kindlasti rahule jääda. Neile püüame tagada alates personaalsetest treeneritest, füsioterapeutidest lõpetades arstide ja määrdemeistritega. Loomulikult iga sportlane tahaks, et tal oleks kaasas ka vanaema, vanaisa, võib-olla ka sõber. Seda ei saa me kindlasti kunagi pakkuma ja seda me teegi, aga kõik need sportlased, kes sihivad esikümne või -kahekümne kohta, neil on kindlasti kõik tagatud.

Sellega sa juba vastasid küsimusele, et kes on eelistatud seisuses. Oskad ka nimeliselt kedagi välja tuua, kes on meie sportlastest natuke eelistatud seisus?

Me ei saa öelda, et keegi on eelistatud seisus. Kui vaatame selle hooaja tulemusi, siis kõik ootavad ikkagi kahevõistlusest midagi. Kristjan Ilves on see, kellele me pöialt hoiame. Meid võivad kindlasti üllatada veel kiiruisutajad. Ka neil on treenerid ja abipersonal kaasas. Ja ega ei ole ju püssi põõsassse visanud ei laskesuusatajad ega murdmaasuusatajad. Mitte et ma ootusi üleks kruviks, aga kindlasti on taliolümpialt emotsioone oodata. On nad siis väga head, keskpärased, loodame et negatiivsed ei tule.

Seda loodavad loomulikult kõik. Millal meie delegatsioon kohale läheb?

Tegelikult juba ülehomme ehk esmaspäeva lõunal sõidab delegatsioonijuht Martti Raju esimesena sinna. Esimesed sportlased lahkuvad Tallinnast järgmisel laupäeval-pühapäeval: meie suusahüpajad ja laskesuusatajad.

Meie koondis on õige pisut väiksem kui eelmisel olümpial ja tükk maad väiksem kui üle-eelmisel. Kas see mõjub positiivselt ka eelarvele?

Eelarvet me ju kogu aeg jälgime ja inimesed loevad neid numbreid ja ega meiegi üks silm on alati eelarve poole peal, aga minu meelest see polegi kõige olulisem. Kui me mõtleme, et meil on võimalik saata olümpiamängudele need sportlased, kes on koha taganud või neile on see antud, siis nui neljaks me nad sinna saadame ja küll me leiame need rahad, et nad sinna saata. Väike koondis on muidugi alati väiksema eelarvega, aga eelarve ei ole antud juhul esimene asi. Meie asi on see eelarve tagada - seda me oleme teinud -, aga kõik sportlased, kes on neli aastat vaeva näinud ja neile antakse see pilet - neil peab olema taust ja kõik tagatud.