Need mängud on sul nüüd kenasti nähtud. Mis ütled Eesti sportlaste soorituse kohta? Kas see raha, mis EOK panustab olümpiasportlastesse on tagasi võidetud?

Seda on raske numbriliselt hinnata. Tegelikult peab seda ütlema Eesti rahvas, kas nad said nendelt mängudelt selle emotsiooni, mida nad ootasid või mitte. Praegu ei ole võib-olla aeg raha lugeda. Ma arvan, et me oleme küllalt rahul nende mängudega.

Kas sina said selle emotsiooni tagasi?

Jah, mina sain ja nagu arvata võib, siis see, mis juhtus eile õhtul, oli nagu i-le täpi panemine. See emotsioon on kordumatu ja võib-olla ka sellepärast, et me nii ei oodanudki seda tulemust. Aga nähes koha peal seda neljandat kohta, siis isegi sellised tagasihoidlikud eestlased nagu me oleme, olime väga rõõmsad.

Oli see sinu jaoks esimene kord näha nii suurel võistlusel eestlast kiiruisutamas?

Eestlaste puhul loomulikult, kindlasti. OM-i alguses käisime Saskia treeningut vaatamas, aga võistlusmomendina kindlasti esimene.

See tähendab, et olümpiakomitee oskab nüüd hinnata selle ala tagalat palju paremini, sest kui oma silmaga näed ära, mida seal tehakse, siis on see hoopis teine asi?

Meil on olnud kokkupuude olümpiavõitja Ants Antsoniga aastaid ja aastaid, ega tema ka oma tähelepanekuid ja täpsustusi vakka all ei hoidnud. Sellest alast teadsime enne ikka ka natukene enamat kui lihtsalt eile nähtut.

Sul on palju olümpiamänge, mida sa oled nii ametnikuna näinud kui ka ühelt ja teiselt poolt. Palju neid üldse kokku on ja mis on selle olümpia märksõnad sinu jaoks?

Kui ma neid kokku arvutasin ja arvestada juurde ka Pirita 1988 aasta purjeregatt, siis on tänased mängud 13. Aga märksõna on põlvkondade vahetus ja me oleme omavahel juba rääkinud, et ega tänaseid mänge saab hinnata alles nelja aasta pärast, kui praegused noored sportlased, kes täna olid siin esimest korda ja tegid väikseid samme, teevad oma põhisoorituse Pekingis. Siis saame alles hinnata, mida PyeongChangi mängud meile andsid.

Seda päris suurt melu paljudel staadionitel tunda ei olnud sel korral. Oled sa tagasisidet ka saanud, kuidas sportlased seda hindavad? Kas see on publiku poolest üks kõigi aegade kesisem olümpia?

Ütleme, et see publikuhuvi on eestikeeles otse öeldes ikka väga nutune. Kuigi me täna lugesime pressiteadet, kus kohalik boss teavitas, et pileteid on müüdud 107,7%. Ütleme, et kahtleme sügavalt. Aga kus on publik? On ju selge, et short track-is. Isegi täna hommikul vaadati curlingut, kus saal oli 80-90% täidetud. See publiku vähene huvi on ikka väga suur üllatus. Isegi hokis, iluuisutamises oli tühje kohti. Jääalad peaksid siin olema just väga populaarsed, see publiku vähene huvi on üks märksõna ja üllatus.

Kindlasti Tokyo2020 ja Peking2022 tulevad teistsugused, mis sa kohe oskad öelda, mida Eesti olümpiakomitee võiks uuendada või muuta?

Mida me teinud oleme, on uus rahastamissüsteem. Suveolümpiaaladel see juba toimib, nüüd kohe saab hoo sisse ka talialadel. Ja talialad teadsid väga hästi, mis on need kohad, mida nad peavad saama siinsel OM-il et neil rahastamine jätkuks. Uus rahastamissüsteem on väga selgete kriteeriumitega. Mis puudutab järgmistel mängudel osalemist, siis siin ei ole vaja jalgratast leiutada. Meil on kogemustega inimesed tööl, kes teavad une pealt, mida peab tegema. Siin on inimesed, kes on toimetanud meiega alates Torinost. Probleemid on alati majutusega, rahaliselt on reisid väga kallid. Õnneks 2024. aastal on OM Pariisis, see aeg on eelarvele natukene kergem aeg. Kliima, ajavahe ja kallid reisid on siin märksõnadeks.

Kes aitab ära lahendada suusaliidu sees olevad pinged?

Ma isegi ei ütleks, et tegemist on suusaliidu asjaga. Ma loodan tõesti, et kõik talialad istuvad nüüd peale OM-i maha ja teevad korralikud plaanid. Siin on räägitud küll muudatuste vajadustest, aga minu meelest on nüüd viimane aeg need asjad ära teha. Siin peavad üksteisele otsa vaatama nii alaliitude juhtkond kui ka treenerid ja võib-olla ka mõningad sportlased. Siin on vaja teha muudatusi.