Aidu veespordikeskuse rajamisega on jõutud sellisele tasemele, et seal saab pidada rahvusvahelisi võistlusi. Sügisel toimub Aidus Baltic Cup, kuhu on tulemas umbes 300 noorsportlast üheksast riigist.

"See ongi üks niisugune hea testvõistlus enne mõnda rahvusvahelist suurt tiitlivõistlust," lausus sõudeliidu peasekretär Robert Väli ERR-ile. "Kohale on kutsutud ka World Rowingu vaatlejad ja tehnilised delegaadid, kes hindavad ja annavad oma näpunäiteid, mida siin paremini annaks teha ja korraldada."

"Aga põhimõtteliselt on võistluse korraldamiseks kõige olulisem - rajad - olemas. Kõikidel uutel sõudestaadionidel, mida tehakse, enam mingeid massiivseid betoonist starditorne ja selliseid asju ei tehta. Finišitorn - see on teine lugu, aga paljud asjad tehakse juba nii-öelda Cramo pulkade peal ära."

Aidule pakuti ka U-23 vanuseklassi järgmise aasta Euroopa meistrivõistlusi. Kuna Eestis ei saa võistelda agressorriikide sportlased, siis sellest pakkumisest tuli loobuda.

Seni on Aidu veespordikeskus keskendunud sportimiseks ja vaba aja veetmiseks vaja mineva taristu jaoks investeeringute leidmisele.

"Võib-olla on meil praegu kõige rohkem tagaplaanile jäänud tegelikult kohaliku veespordi kogukonna ülesehitamine," tunnistas Aidu veespordikeskuse juhatuse liige Hardi Murula. "Oma klubi ja treeningrühmad ja kõik, mis seda puudutab. See on ju see, mille pärast tegelikult me algselt seda tegema hakkasime, et see endisaegsetes külades olnud kogukond taastada."

Kohalike kaasamisega saaks veidigi taastada asukoha karmavõlga. Nimelt asub Aidu veekeskus endises põlevkivikarjääris, mida rajades hävitati kohalikud külad.