Vandeadvokaat Silver Reinsaare sõnul on oluline rõhutada, et Kriisat pole süüdi mõistetud, mistõttu tuleks teda ka süütuna kohelda.

Advokaadi sõnul on avaldatud süüdistusakti puhul tegemist kõigest menetluse ühe poole hüpoteesiga toimunust ning see viitab lihtsalt asjaolule, et FBI-l on põhjust Kriisat sellistes kuritegudes kahtlustada.

"Kuid enda olemuselt tähistab see kriminaalasja kohtuliku menetlemise algust ning menetluse käigus võidakse jõuda hoopis teistsugustele tulemustele. Seetõttu ei ole asjakohane sellest süüdistusaktist teha kuigivõrd laiaulatuslikke järeldusi, sest tegelik tõde võib olla teistsugune," selgitas Reinsaar.

2,2 miljoni dollari suurune pettus on tema sõnul suuremahuline ning võib Ameerika Ühendriikides kasutatavate nn karistuse mõistmise suuniste kohaselt tuua endaga kaasa aastatepikkuse vangistuse.

Samas lähtub kohtunik otsuse tegemisel siiski lõppude lõpuks enda kaalutlusotsusest, mis sõltub ka näiteks kergendavatest asjaoludest või prokuratuuriga kokkuleppele minemisest.

"Eesti ajakirjanduses on esitatud vihjeid Kerr Kriisal väidetavate hasartmänguprobleemide kohta. Kui see on nii, siis võib sellel olla tähtsus karistuse individualiseerimisel. Sealne kohtupraktika tunnustab hasartmängusõltuvust ehk gambling disorder'it psüühikahäirena ning see võib võimaldada kohtunikul karistuse mõistmisel tulla kehtestatud suunistest allapoole," selgitas Reinsaar.

Väidetavatele probleemidele Kriisa minevikus on viidanud nii Postimees kui ka Õhtuleht ning sama juttu on allikad rääkinud ka ERR-i toimetusele.

Samas on Kriisa noor ning minevikus tal teadaolevaid karistusi pole. Selge pole ka süüdistuse mastaap. Muutuvaid asjaolusid on seega Reinsaare sõnul palju.

"Tasuks võtta rahulikult, oodata täiendavat infot, eelkõige Kerr Kriisa enda seisukohta talle esitatud süüdistusele," sõnas ta.

Kuna Kriisa puhul on tegemist eestlasega, kes on välismaal hätta sattunud, siis kas ja mida saab riik tema heaks teha.

"Eesti riigil suuri abistamise võimalusi tõenäoliselt ei ole. Kerr Kriisale tagatakse tõenäoliselt konsulaarabi ning kohalik saatkond saab jälgida, et isiku põhiõiguseid tagatakse sarnaselt teiste kinnipeetavate ja süüdistatavatega," sõnas advokaat.

Välisministeeriumi sõnul on Eesti suursaatkond Washingtonis Kriisa kinnipidamisest teadlik ja on palunud USA ametiasutustelt kinnipidamise kohta lisainformatsiooni. Samas ei ole saatkond asukohariigis toimuva kohtumenetluse osaline.

"Eesti kodanikul on õigus soovi korral suhelda Eesti konsuliga ja saatkond on abiandmiseks valmis. Kriisa ei ole hetkel saatkonnaga ühendust võtnud, küll aga on Eesti suursaatkond Washingtonis suhelnud tema lähedastega ja tema advokaadiga," sõnati ERR-ile ministeeriumist.

Kui Kriisa peaks aga vangi mõistetama, siis kas oleks asjakohane rääkida vangide vahetusest?

"Vangimõistetu saab tuua Eestisse karistust kandma justiitskoostöö raames pärast süüdimõistva otsuse jõustumist. See ei kehti tingimisi karistuste korral."