"Praegu, kui on esitatud see süüdistus ja FBI on Kriisa kinni pidanud, siis see tähendaks seda, et menetlus on alanud. See viitab mingi kahtluse olemasolule, aga ei pruugi tähendada tegelikult ka mitte midagi," selgitas Keres. Tema sõnul erineb USA õigussüsteem Eesti omast selle poolest, et Eestis esitatakse süüdistus alles pärast põhjalikku uurimist, Ameerika Ühendriikides algab menetlus aga süüdistuse esitamisega.

Keres rõhutas, et praegu ei saa Kriisat pidada süüdlaseks.

"Need kõik on lihtsalt etteheited, need on mingid versioonid, need on mingid teooriad, mis ei pruugi olla tõendatud," ütles ta.

Saatejuhid uurisid ka, mida saab Eesti sellises olukorras oma kodaniku heaks teha. Kerese hinnangul on Eesti võimalused väga piiratud.

"Kui kahtlustatav viibib Ameerika Ühendriikide territooriumil ja see väidetav tegu on toime pandud Ameerika Ühendriikides, siis Eestil ei olegi siin nagu midagi teha oma kodaniku kaitseks," ütles ta. Tema sõnul võib Eesti pakkuda konsulaarabi, kui Kriisa soovib saatkonna kaudu tähelepanu juhtida kinnipidamistingimustele, kuid tõenäoliselt ei mõjutaks see menetlust.

Keres peatus pikemalt ka USA vanglatingimustel, mida ta pidas Euroopa standarditega võrreldes kehvaks.

"Nad tunnistavad praeguseks juba ise ka, et nad ei tule seal toime vägivalla ohjeldamisega. Mitte keegi kinnipeetavatest ei saa normaalset tervishoidu," ütles ta. Samuti tõi ta välja, et kambrid on sageli väiksemad kui Euroopas lubatud ning kinnipeetavate privaatsus on piiratud.

"Need on asjad, mida Euroopas ei taluta, aga mis Ameerikas on täiesti normaalsed," lisas Keres.

Tema hinnangul ootab Kriisat peagi esimene kohtuistung, kus otsustatakse muu hulgas ka vahistamise jätkumine. Advokaadi sõnul kasutatakse Ameerika Ühendriikides eelvangistust oluliselt sagedamini kui Eestis.

"Välismaalase kautsjoni vastu vabastamine on juba iseenesest äärmiselt erandlik meede," ütles Keres. Ta lisas, et isegi võimaliku kautsjoni korral ei lubataks Kriisal suure tõenäosusega Eestisse naasta, sest välismaalase puhul peetakse põgenemisriski suureks.

Keres märkis, et Eesti advokaat saaks Kriisat aidata eelkõige sobiva USA kaitsja leidmisel.

"Eesti advokaat saab viia kokku kolleegidega, kellel on vastava pädevusega ekspertiis Ameerika Ühendriikides," sõnas ta.

Avalikkuse ette jõudnud info järgi heidetakse Kriisale ette kelmust, kelmuse toimepanemiseks sõlmitud kuritegelikku kokkulepet, spordiga seotud altkäemaksu ning kaasaaitamist. Kerese sõnul tuleb siiski meeles pidada, et tegemist on praegu üksnes süüdistustega.

Ta tõi välja ka selle, et üks Kriisale ette heidetavatest tegudest – kuritegeliku kokkuleppe sõlmimine kelmuse toimepanemiseks – ei ole Eestis samal kujul iseseisvalt karistatav.

"See on kuritegu Ameerikas, aga ta ei ole kuritegu Eestis," ütles Keres.

Saates tuli jutuks ka avalikkuses kõlanud võimalus, et Kriisat võib süüdimõistmise korral ähvardada kuni 60-aastane vanglakaristus. Kerese sõnul on tegemist kõigi süütegude maksimaalsete karistusmäärade liitmisega ning tegelik karistus kujuneb alles kohtumenetluse lõpus.

"Kuuskümmend aastat on absoluutne maksimum," ütles ta. "Karistust hakatakse välja mõõtma alles pärast süüdimõistvat otsust ning see sõltub muu hulgas tekitatud kahjust, inimese varasemast taustast ja sellest, kas ta teeb uurimisega koostööd."

Küsimusele, milline võiks Kriisa jaoks olla parim lahendus, vastas Keres, et palju sõltub tema kaitsjast ja edasisest käitumisest.

"Kui tal õnnestub endale hankida väga hea advokaat ja tal õnnestub teha Ameerika võimudega kasulikku koostööd, siis see võib olla võimalik," ütles Keres, viidates võimalusele, et koostöö võib võimaliku süüdimõistmise korral karistust vähendada. Samas rõhutas ta veel kord, et enne kohtuotsust ei saa Kriisat süüdi pidada.