Ramo Kask klubide juhtimisest: eelarve seab oma piirid
Möödunud nädalal tekitas Eesti jalgpalliväljal huvitava lainetuse Paide Linnameeskonna otsus peatreenerit vahetada. Suurem arutelu sai alguse Õhtulehes ilmunud arvamusloo "Paide rahapõletusahi ja puutumatu direktor" järel, millele omakorda reageeris sotsiaalmeedias Paide klubi president. Teemat arutati seejärel usinalt ja erinevates sporditaskuhäälingutes.
Kõik see tekitab küsimusi klubide üldise juhtimise ja vastutuse osas. Kui maailma tippklubide kontoris võib toimetada sadu inimesi, siis siinse spordi köögipoolel on suurematel tegijatel töötajaid kümne ringis. Haruldane ei ole seegi, et kogu asjaajamine on paari inimese hallata.
"Meil on [spordidirektori] nimetus klubis, aga meie mõistes kuulub tegevusvaldkond pigem erinevate korterite otsimisele, erinevatel reisidel lennupiletite võtmisele, logistika, saalide orgunn - mis saalis trennid-mängud - need broneerimised. See valdkond on ka päris lai," lausus Kalev/Cramo korvpalliklubi tegevjuht Ramo Kask intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".
"Tartul on Talts spordidirektori nimetusega. Ma ei ole päris kindel, mis Eestis see sõnapaar täpselt tähendab. Kas see ongi see, kes valib puhtalt mängijaid, skaudib või tal ongi pooleldi team manager'i roll lisaks. Team manager'id on need, kes orgunnivad saalis kõik veed ja reisidel on esindajad. Meie oleme teinud jaotust kolme inimese vahel."
Kase sõnul on tema ise natuke sellises rollis, kes kontakteerub agentidega ja jälgib turul toimuvat. "Aga meil treener on see, kes otsustab. Mõnikord on ka treener spordidirektori rollis, kui tal on omad head kontaktid, siis sealt tuleb mängijaid. Kui koorub mõni hea mängija välja, siis antakse mulle suhtlus üle ja mina hakkan agentidega suhtlema tingimuste osas."
"Aga on olnud ka olukordi, kus treeneril ei ole nii palju kontakte. Siis käid ise kõik agendid üle ja saad selle koguse mängijaid ette. Saadad kogu nimekirja treenerile ja tema hakkab sealt otsima. Siis ta valib välja ja annab mulle tagasi. On konkreetsem see, kellega hakkad edasi minema."
Kase sõnul on kohustused jaotunud kolme inimese vahel. "Mina, peatreener ja Gerly [Kostla], kes on praegu selle nimetusega, aga on veidi teine valdkond või üks valdkond. Me oleme kuidagi selle ära jaotanud. Aga meie mõistes võiks olla team manager'i roll sarnane, poolabitreener, igapäevases treeningprotsessis sees, kes jälgib mängijaid ja suhtleb agentidega. Kes on sõitudel kaasas ja nii edasi. Midagi sellelaadset. Eestis on kuidagi väga õhku jäänud, mis ta täpselt teeb."
Sa ütlesid, et ei ole täpselt ära määratlenud, samas töö käigus on loomulik jaotus toimunud. Kas see on mingil määral probleem või ongi rollid paika loksunud ja äkki polegi otseselt vahet, kes seda spordidirektori tiitlit kannab. Ja kui kannab, millist tööd siis täpselt teeb.
Tegelikult võiks olla ikkagi eraldi inimene. See on väga suure tähtsusega ametipositsioon. Kui panna teatud valdkonnad kokku, siis see inimene puhtalt vastutaks tulevaste hooaegade, erinevate klubide, mängijate kohta, agentidega suhtlus - sul on kogu aeg ülevaade noortest tulevikutegijatest, kes kus liiguvad. Sul on kontaktid olemas, tekib mingi võimalus ja tood siia klubisse. Tegeled sellega igapäevaselt ja pikemas vaates. Jälgid kõiki liigasid, kus on mingid noored peale tulnud ja kes on tegijad. Hakkad juba varakult suhtlema. Selline ametipositsioon oleks samm professionaalsema suunas, aga lõppkokkuvõttes seab eelarve oma piirid. Kui sul ongi kontoris neli inimest, tahaksid võtta veel team manager'i ja seda-seda-seda, siis lõpuks pead mingeid otsuseid tegema ja jaotad need rollid kuidagi vastavalt ära. Oleme sellega siiamaani toime tulnud, aga kui juhtub see, et ei ole mingeid häid kontakte ja ei saa valikut mängijatest laiemaks, siis su valikuvõimalus on ka väiksem. Ma arvan, et see oleks vajalik. Mõnes kohas on spordidirektor ka veel lisaks see, kes tegeleb toetajate-sponsoritega, mis meil on pigem tegevjuhi ja juhatuse ülesanne. Või turunduse peal. Võib olla nii, et ühes klubis tegeleb spordidirektor mängijate ja mingite toetajatega, teises skautimise ja on poolabitreener.
Aga Eesti spordi paratamatus, et Eesti mõistes suures spordiklubis teeb üks inimene rohkem kui tegelikult peaks. Kui oleks raha lähiaastate perspektiivis rohkem, siis te kindlasti kaaluks seda spordidirektori positsiooni sisustamist kuidagi konkreetsemalt?
No kindlasti! Siin vaataks võib-olla isegi väljapoole Eestit, kust saada know-how ja asju. Paneks sealt mingid rattad veerema, võtaks kõik info vastu ja oma inimene saab aimu, kuidas mingid süsteemid käivad. Lood kontakti ja hakkad siit minema. Jalgpalllis toimib ta praegu natuke paremini, aga kossus päris nii... See on paratamatu, et raha määrab selle ja lõpuks võib-olla ka oskusteave. Võib-olla need inimesed, kes juba kontoris on, need juba tegelevad sellega ja saavad sellega hästi hakkama. Kui võtta inimene, kes hakkab nullist... me enne rääkisime, et ei tea ülesandeid ja valdkondi... hakkab nullist tulema ja see võtab oma aja nagunii. Aga professionaalsuse mõttes oleks see kindlasti samm edasi. Mingis suunas liigud ja see võib olla pigem positiivne.
Kuidas selles olukorras on vastutusega? See on see teema, millest siin viimasel ajal on väga palju räägitud. Kui on spordidirektor - need ülesanded igal juhul ühes spordiklubis on ja tuleb ära täita. Kes, millisel määral ja millal vastutab? Ka teie klubil on sel hooajal olnud peatreeneri vahetus. Näiteks sellises väga põhimõttelises olukorras - kas teil on kõik täpselt paigas? Kes-kus-kuidas-millal?
Eks ta nii on. Kui muidu on treeneriga kokkulepped ja treener saab komplekteerida oma meeskonna, siis muidugi on ka omad kitsaskohad. Kui on välismaa treener, siis tema ei tea Eesti mängijate kohta kõiki nüansse või üldse ei tea Eesti mängijatest midagi, siis selleks peab olema kõrval väga hea abitreener, kes aitab komplekteerida vajalike eestlastega meeskonna. Välistreener saab välistäiendustega abiks olla. Aga vastutuse osas... meil on peamiselt niimoodi, et meeskonna tulemuse eest vastutab peatreener. Kui ta on ise selle komplekteerinud ka. Meil on treenerivahetus ja seal väga palju muudatusi ei ole olnud. Kaks-kolm muudatust. Lõppkokkuvõttes on klubi juhtkond see, kes on valinud need treenerid ja andnud endast kõik, et saaks valida need mängijad, kes võiks sobida kokku ja tuua resultaadi. Vastutus pigem tulemuse osas - kui treener paneb võistkonna kokku, on kõige suurem vastutus treeneril -, aga lõppkokkuvõttes olen mina tegevjuht, kes vastutab kogu selle krempli eest. Kes ütleb sponsoritele, mis juhtus. Kes ütleb meediale, mis juhtus. Mis saab edasi. Eks ta on jagatud vastutus.
Kui teil oleks ühel hetkel spordidirektor ja tema konkreetselt vastutaks selle eest, siis kas see teeks kuidagi lihtsamaks või jagatud vastutuse printsiip töötab sellisel kujul?
See on hea küsimus. Kui ise pole saanud seda testida või läbi teinud. Mõnes mõttes oleks hea konkreetne. Tavaliselt on mängijate valik koostöös peatreeneri või treeneritega. Nemad peavad nad peavad ju mängima panema ja sealt tugevused-nõrkused välja vaatama. Koos spordidirektoriga nemad toovad selle mängija. See mingil määral läheb jagatud vastutuse peale, aga hea lihtne oleks öelda, et kui asjad ei toimi ja spordidirektori vastutus see oli, tulemust ei tule ja läheb aina hullemaks, siis saab spordidirektori kraesse kõik ajada ja sorry, et veits lappesse läks sul. Peame vaatama uue spordidirektori või? See on hea asi, mida arutada, mis suunas peaks asjad Eesti spordis liikuma, et kõik läheks professionaalsemaks. Siin ei ole kindlat määratlust, pigem on segane see olukord. Kõigil on kindlad süsteemid oma klubides kuidagi välja tulnud. Kõigil nagu toimib see. Ei saa öelda, et ei toimiks. See on kindlasti koht, mida edasi arutada. Iga klubi seab omad eesmärgid, kuidas nad neid asju ellu viivad.
Toimetaja: Siim Boikov






