Pühapäeval võttis Pika Hermanni jalamilt ette maratonjooksu ligi 3000 osavõtjat. Kolmikvõit läks Keeniasse ning kiireim oli debüütmaratoni teinud Fanny Kiprotich Bungei tulemusega 2 tundi, 11 minutit ja 21 sekundit.

Neljandana ja ühtlasi Eesti meistrina jõudis publiku vägeva toetuse saatel finišisse Karel Hussar isikliku rekordiga 2:20.58. Eesti meistrivõistluste arvestuses pälvis hõbeda Margus Hanni, pronksi sai Marek Truumaa. 

"Väga raske lõpp oli, tegelikult oli juba raske poolest maast, aga kui hakkasin neid välismaalaseid kätte saama seal 30. kilomeetril, siis eestlaste kaasaelamine oli uskumatu," rääkis Hussar. "Igalt poolt hüüti vaheaegu, elati kaasa. Mul oli viimased kolm kilomeetrit nii valus, aga kogu aeg öeldi, et ma saan veel kätte, saan veel kätte ja see lõpukilomeeter, terve kilomeeter oli Eesti rahvas raja ääres minuga koos kaasas. Mitte midagi enam ei mõelnud, pea täiesti tühi, sain selle neljanda koha kätte. Ma olen väga rahul."

Hussar saatis tervitusi ka Tokyo MM-il maratoni jooksvatele Latsepovile ja Nurmele. "Ma tean, et ilm on kuum ja raske, aga poisid, parem oleks, et tuleks parem aeg kui minul!" sõnas ta.

Ka naiste seas said keenialased kolmikvõidu: võitis Euliter Jepchirchir Tanui ajaga 2 tundi, 32 minutit ja 2 sekundit. Neljas ja eestlaste kiireim oli Külli Sizask, kes jäi võitjale alla 18 minutiga. Eesti meistrivõistlustel oli teine Kertu Kula ja kolmas Kristiina Verevmägi.

"Täitsa hästi, ilm oli hea. Vahepeal hakkas jahe alguses, kui sadas, aga muidu oli väga hea. Ütleme nii, et kui 15 kilomeetrit oli veel jäänud, siis jalad hakkasid ikka kangeks minema. Hoidsin pöialt, et krampi ei läheks, õnneks ei läinud. Sain hakkama," rääkis Sizask.

Kokku tuli Tallinna Sügisjooksule erinevatel distantsidel vormi kontrollima pea 20 000 inimest 90 riigist. Peakorraldaja Mati Lilliallik on üritusega rahul ning kiikab juba järgmise aasta poole. "Üldjoontes võib öelda, et üritus on korda läinud. Inimesed on rahulolevad ja need arvud on tõesti tublid," sõnas korraldaja.

"Tegelikkuses järgmise aasta planeerimine juba käib ja järgmise aasta rajamuudatused on kõige raskem teema, sest Tallinn on ju elav linn ikkagi. Siin toimuvad ju pidevalt teede-tänavate remondid, liiklusmuudatused, uusi bussiliine avatakse. Me peame seda jälgima ja vastavalt arvestama ja ette planeerima," lisas Lilliallik.