Rahnuronimise Balti meistrivõistlustega avatakse ühtlasi Tallinnas Mustika keskuses uus Ronimisministeeriumi saal, kus selguvad pühapäeval Balti meistrid U-15, U-17, U-19 ja täiskasvanute seas. Lisaks selgitatakse võistluse raames välja ka Eesti meistrid.

Eesti Ronimisliidu president Kristiina Toots rääkis ERR-ile, et alaliit on otsustanud keskenduda võistluste professionaalsusele, mistõttu on tegemist võrdlemisi haruldase sündmusega. "Tavaliselt tehakse võistlusi, mis toovad hästi palju rahvast kokku. Need on festivalid, aga need pole tegelikult päris võistlused," ütles Toots.

Suured ronimisfestivalid tähendavad üldiselt, et võistlejad käivad ronimisseinal ühelt rajalt teisele ning märgivad ära, millised nad vallutada on suutnud. Balti meistrivõistluste formaat sarnaneb aga pigem tiitlivõistlustele, kuid see teeb need ka korraldajatele keerulisemaks.

"Piiratud osalejate arv ja kulukam. Kuna on vähem inimesi, on sissetulek ka väiksem," selgitas Toots. "Alaliit võttis otsuse, et ei korralda festivale, las see jääb kommertssaalide ja suurema publiku jaoks. Meie ülesanne on pakkuda tipptasemel võistlusi ja see on üks neist."

Balti meistrivõistluste peakorraldaja Ave Alviste sõnas ERR-ile, et Eestis pole kindlasti varem nii keerukat võistlust olnud, kuid kohalik kogukond on teinud ettevalmistused lihtsamaks. "Rajameistrid on suurepärased, kohtunikud on superhead. Kohtunike tiim radadel on Eestis parim. Nad on end terve suve koolitanud," ütles korraldaja.

Igale võistlusrajale on määratud kaks kohtunikku, enamik neist on kohalikud. "Mul on nii suur rõõm, et Eestis on tasemel kohtunikud, kes käivad ise rahvusvahelise sportronimise föderatsiooni võistlustel, maailma karika sarja etappidel. Meie tase ongi nii kõva - kaks nädalat tagasi toimus noorte MM, kus oli Eestist kaheksa kohtunikku," lisas Toots.

Lisaks Balti riikide parimatele ronijatele meelitati Mustika keskuse Ronimisministeeriumisse võistlejaid ka Rootsist, USA-st ja Islandilt. Kokku registreeris end võistlema üle 140 ronija.

"Mulle väga meeldib, et meil on Rootsist külalisi," ütles Alviste. "Varasemalt meil ei ole olnud Rootsist väga palju ja oleme mitme klubiga saanud otsekontakti, suhtlus järjest paraneb. Varsti võime siin [Põhjamaade meistrivõistlusi] pidada."

Ronimisliit tahab õhinapõhist kasvu jätkusuutlikumaks teha

Ronimise populaarsus tegi pärast koroonapandeemiat hüppelise tõusu ning lisaks Tallinnale loodi saal ka Tartusse, kus ala kiirelt kanda kinnitas. Toots ütles, et alaliit loodi 2014. aastal, kui Tallinna vanas tselluloosivabrikus avati Eesti esimene ronimissaal, kuid toona oli alaliidu tegevus pigem minimaalne.

"Siis kui Eestis tekkis suurem buum, äkki aastal 2021, hakkas järjest halle tekkima. Tekkis noori entusiaste ja Ronimisliidul oli vaja hakata klaasist seinu lammutama, et noored saaksid edasi arendada ja et bürokraatia neid ei takistaks. Aastast 2021 algas Ronimisliidus uus ajastu," ütles kaks aastat hiljem alaliidu presidendiks valitud Toots.

"Olin enne seda treenerikoolitustega seotud. Ma kaaslõin ühe klubi ja nägin, et treeneritel on vaja tasemekoolitust," lisas ta. "Kui hakkasin presidendiks, nägin, et meil on nii palju võimalusi, mida ei saa üksi ära teha. Hakkasin siis kaasama inimesi üle Eesti, kes on motiveeritud ja tahavad aidata."

"Nüüd on nii uhke tunne, et need inimesed on leitud ja igaühel on oma ülesanne, Ronimisliit liigub edasi," ütles Toots.

Ronimine lisati 2021. aastal toimunud Tokyo olümpiamängudel kavasse ning sellega jätkati ka mullu Pariisi olümpial. Ronimine on tulnud, et jääda, seda ka Eestis.

Ronimisliit mõtleb samal ajal, kuidas kasvu jätkata. "Minu järgmine suur asi on see, et liit on olnud seni õhinapõhine. Kõik teevad oma päristöö kõrvalt ja see pole jätkusuutlik, kui tahame samamoodi edasi liikuda. Liigume hetkel nii mõnusalt, aga kuidas seda hoida?" rääkis Toots. "Aus vastus on, et saaksime palgata juhi või peasekretäri või spordijuhi, kes tegeleks koondise ja sportlastega. See on meie järgmine väljakutse."

"Kui see jääb vabatahtlikuks, siis motivatsioon ja õhin langeb," lisas ta.

Eestlased on talendikad ronijad ning kodusel suurvõistlusel jõudis igas vanuseklassis finaali vähemalt üks kohalik, aga Tootsi sõnul üritab alaliit noorsportlasi suurte ootuste koormast säästa.

"Ma ei taha, et keegi tunneks liiga palju pinget. Oleme näinud teistes spordialades, et seda tehakse ja neil lastel tekib sisemine pinge - keegi on juba mind tulevikutäheks kutsunud ja tulemust oodatakse," ütles alaliidu president.