Ronimisliidu president: kiirusronimine on visuaalselt väga põnev
Tokyo olümpiamängudel esimest korda kavas olnud sportronimine on tänavustel mängudel kaheks löödud ning Eesti Ronimisliidu president Kristiina Toots tutvustas saates "R2 Päev", kuidas Pariisis ronimine välja nägema hakkab.
Kui Tokyos koosnes sportronimise ala kolmest erinevast distsipliinist- kiirusronimine, raskusronimine ja bouldering - siis Pariisis jagatakse välja kaks medalikomplekti. Kiirusronimine on eraldi distsipliin ning raskusronimine ehk lead climbing ja bouldering on kombineeritud teiseks alaks.
"Kui sportronimine võeti prooviks olümpiakavva aastal 2020 Tokyos, siis olümpiakomitee andis ainult ühe medalikomplekti välja. Rahvusvaheline sportronimise föderatsioon pidi otsustama, millist distsipliini eelistada ja nad otsustasid hoida kõik võrdsena ja panna kõik distipliinid kokku," selgitas Toots. "Järsku inimesed, kes polnud kunagi varem kiirusronimist teinud, pidid hakkama seda harjutama. Ja vastupidi, kiirusronijad, kes polnud kunagi tegelenud bouldering'iga ega raskusronimisega, pidid järsku hakkama neid distsipliine harjutama. Olümpiamängudel viisid sportlased ennast mugavustsoonist välja."
Kiirusronimine toimub 15 meetri kõrgusel seinal, millele on seatud nukkidest koosnev rada, mis on ühesugune igas ronimissaalis üle maailma. "Kiirusronimine, nagu nimest võib arvata, toimub kiiruse peale. Natuke võrreldav sprintimisega, alati on sama rada ja peab ületama kiirusega oma vastaseid. Ja rekordite püstitamine on rohkem mõõdetud," ütles Toots.
"Ütleks nii, et nad jooksevad seinast üles ja peavad tabama stopp-plaati, mis paneb aja kinni. Visuaalselt väga põnev, lahe vaadata, kes võidab," lisas Eesti Ronimisliidu president.
Bouldering ja raskusronimine on aga tehnilisemad ning taktikalisemad. "Olümpial näeb see välja nii, et kõik võistlejad kõigepealt ronivad bouldering'i radasid. Neid on neli rada, kokku annavad 100 punkti. Peale väikest puhkust liiguvad nad edasi raskusronimise juurde, seal nad peavad ronima ühe raja ja see üks rada annab maksimaalselt 100 punkti. Punktid liidetakse ja see, kellel on kõige suurem summa, see võidab," ütles Toots.
"Bouldering on üldiselt kuni nelja ja poole meetri kõrgused rajad, ronijad on ilma köieta. Neil on aega neli minutit, et ronida ühte rada. See tähendab seda, et nad võivad proovida mitu korda seda rada ronida. Võib-olla kohe ei tule välja, tahavad taktikat muuta, harjutavad, et keha õpiks uusi liigutusi," lisas ta. "Raskusronimine toimub 15 meetri pikkusel rajal, võistlejatel on aega kuus minutit. Kui bouldering'is on võimalik mitu korda seinale minna, muuta taktikaid, siis raskusronimises seda teha ei saa. Kui kukud rajalt alla, siis on mäng läbi ja rohkem edasi ronida ei saa."
Ronimine Pariisi olümpiamängudel algab 5. augustil meeste kombineeritud alal ning naiste kiirusronimisega. Esimesed medalikomplektid jagatakse välja 7. augustil.
Toimetaja: Kristjan Kallaste
Allikas: "R2 Päev", intervjueeris Tarmo Lehari