Medalite hulk on vaieldamatult vägev, kuid keskmise spordisõbra, aga ka ajakirjaniku jaoks on seda koheselt õigesse konteksti paigutada raske ülesanne. Nii juhtus pärast EM-i sedagi, et mõne jaoks tundus spordiajakirjanduses saavutatud tähelepanu liiga väike.

Niisiis: enam-vähem 70 liikmeline koondis ja suurusjärgus 40 medalit ühelt tiitlivõistluselt. Mis on tegelikult niisuguste arvude taga? "See on ikkagi klassikaline Euroopa meistrivõistlus, nagu ka teistel spordialadel. Kõik Euroopa riigid on üldjuhul esindatud. Meie tavalised klassid on väljas, välja arvatud fit-modeli kategooria, mida tehakse eraldi. Lisaks on uus spordiala, fitness challenge. Kolm-neli päeva tõsist laval käimist," rääkis Metsla.

Medalisaak on muljetavaldav, aga mida see tegelikult näitab? Ka spordiala hästi tundvale inimesele? "Meil oli hästi suur koondis, suuruselt vist teisel kohal. Tavaliselt oleme 30-40 inimesega. Kui mina ala juurde tulin toetajaks, siis oli ka selline koondis, kus oli ainult Ott Kiivikas ja mina käisin delegaadina," rääkis Metsla. "Nii palju peaks aru saama, et 40 medalit ei tähenda, et meil 40 inimest said medali. Need jagunevad inimeste peale. Kui suusaliit Kristina Šmigun ajal võitis kolm medalit, siis tegelikult üks inimene võitis kolm medalit. Meil on samamoodi, osad tulevad tagasi kahe-kolme-nelja medaliga. Tase on kõrge."

"Seal on täiskasvanute klass, juunioride klass ja masters - vana nimega veteranid või 35+ inimesed. Täiskasvanute klassis on medalitelt väga kõva kaal. Eriti naiste kategoorias, seal võib olla 30-40 sportlast, kelle hulgast üks välja valitakse. Siis on absoluutvõistlused, kus iga kategooria võitja tuleb lavale ja kõik kategooriad veel omavahel võitlevad. Sealt valitakse veel välja kõige parem," lisas Metsla. "Näiteks naiste bikinifitnessis võib nii juhtuda, et oled 1000 sportlasest kõige parem."

Fitness challenge kujutab endast justkui segu fitnessist ning crossfit'ist, mis on aastatega aina populaarsust kogunud. "Seal on mõte anda nendele inimestele, kes jõusaalis tegutseda tahavad, aga kes pole huvitatud keha näitamisest, midagi. Kuna crossfit on pigem fitnessitoode, siis seal spordialana arvesse minevaid MM-e või EM-e teha ei saa. Meil on väga hea koostöö Eesti crossfitter'itega, suurem osa medalite võitjaid ongi sealt," rääkis Metsla.

"Erinevus kulturismist ongi see, et see on vaatemänguline. Kuus ala, kaks minutit alale ja maksimaalsete korduste peale õige tehnikaga. Poole tunniga on üks ala tehtud. Pealtvaatajatele hea, järjest tulevad inimesed peale. Lastakse kuldtase lahti ja mehi on näiteks 50-60 tükki, harjutusi on kuus. Siis roteerub, kaks minutit pausi ja järgmised tulevad peale," lisas alaliidu president.

Just fitness challenge'i pronkstasemel õnnestus Euroopa meistriks tulla 24-aastasel Teodor Juko Hiiemaal. Korraliku sporditaustaga Hiiemaa jõudis enda jaoks värskel alal kõvale tasemele uskumatult kiiresti – tutvust tegi ta fitness challenge'iga alles tänavu jaanuaris. Professionaalses elus muusikaga, täpsemalt tšellomänguga tegeleval Hiiemaal on kahtlemata annet ka spordis. EM-tiitel sai võidetud suure eduga kõigi konkurentide ees.

"Suutsin tulemusi hüppeliselt iga võistlusega parandada. Umbes kümne nädalaga sain 108 kordust oma tulemusele. Kui alustasin, jaksasin teha pronkstasemel kokku 431 kordust, aga fitness challenge'i liiga teisel etapil sooritasin 539 kordust. Väga hüppeliselt tuli see areng," rääkis Hiiemaa.

Ta rääkis, et tutvus enne EM-i eelmiste tiitlivõistluste tulemustega ning eesmärk oligi EM-tiitel võtta. "Vaatan nüüd kuldtaseme suunas, juba esimesed trennid tehtud selle mõttega, et sügisel teha ka kuldtasemel tugevaid tulemusi," lisas Hiiemaa.

Nii konteksti mõttes - kui palju pronkstaseme Euroopa meister on võimeline lõuatõmbeid sooritama? "Lõuatõmbed on kuldtaseme harjutus. Eile trennis tuli kahe minuti sisse 39, see on okei tulemus, aga Euroopa meistrivõistlustel oli kõige tugevam tulemus 52 kordust. On veel arenguruumi küll, aga usun, et see on täitsa saavutatav sügise alguseks," ütles Euroopa meister.

Rääkides naistest, siis bikiinifitnessis ja fit-model kategooriates paistab konkurents Euroopas tõesti korralik. Näiteks Eesti koondise noor lootus Emily Kuus võitis fit-modeli pikkuskategoorias kuni 169 sentimeetrit hõbemedali, kuid hindab väga kõrgelt ka bikiinifitnessis naiste seas teenitud seitsmendat kohta.

Neiu pühendumus ja professionaalsus pole kindlasti küsimärgi all, lisaks juhendab teda Pärnus teenekas Ramil Lipp. "Alguses oli päris hirmus näha seda kõike, tundus väga suur konkurents. Väga pikad rivid olid võrreldes Eesti võistlustega. Aga see oligi meie eesmärk, esimene aasta saada suur kogemus ja põhi, et sealt ainult edasi," ütles Kuus.

"Mina planeerin oma päevad treeningute ja toitumise järgi, kõik on väga rutiinne ja põhimõtteliselt on see saanud mu igapäevaeluks," lisas ta.

Toome näite ka meie kogenud sportlaste seast. 36-aastane Mari Oks tuli Santa Susannas Euroopa meistriks naiste physique-kategoorias. Tegemist on äärmiselt tööka naisterahvaga, kes suudab elus täita mitmeid erinevaid rolle. Sealhulgas veab ta eest klubi, võistleb mitmetel spordialadel, aga on ka ema.

"Mul endale meeldib mõelda, et see on mu hobi, aga juba räägitakse, et olen sportlane," ütles Oks. "Seal on see planeerimine ikkagi võti, trennid tuleb ära teha, toit tuleb ette valmistada. Ei ole valikut, et trenn jääb tegemata. Mul on laps, loomad ja pere."

"Sportlane on see, kes teeb mitu trenni päevas hommikust õhtuni ja elab sponsorite rahadest, käib laagrites. Minul seda luksust ei ole, mul on ikkagi ka päevatöö," lisas ta.

Physique kategooria on enamtuntud bikinifitnessist veidi karmim, sest nõuab suuremat lihasmassi. "Physique'is on lihasmassi rohkem ja rasva vähem, lihas peab veel rohkem välja paistma. Rasvaprotsent läheb väga madalamaks," selgitas Oks. "See ala kasvatab distsipliini. Ma ei olnud kunagi mingi toiduvalmistaja, see ala täiesti muudab. Lihtsalt peab olema tahe ja eesmärk seda teha, keegi ei taha ju minna halva vormiga poolpaljalt lavale. See on juba piisavalt suur motivatsioon, et see distispliin leida."

See, kuidas kulturismi ja fitnessi meedias kajastatakse, on spordialale väga oluline. Samas, praegu tähendab erinevatest võistluskategooriatest aru saamine kindlasti veel teatud pingutust. Ergo Metsla tõdeb, et aastate eest oli ala uudistes maha müüa ehk lihtsamgi, sest Eestis leidus tuntud tegijaid vähe. Siis olid kindlad staarid, sealhulgas Ott Kiivikas, nüüd leidub võrdseid tegijaid palju.

"Tegelikult on inimestel spordialana tõesti keeruline kohale viia. Kui vaatad kaks päeva järjest 20 kategooriat bikinifitnessi, siis inimene, kes ei ole ala sees, väsib ära. Meie enda Eesti meistrivõistlused kestavad viis-kuus tundi, sa ei jõua seda vaadata," rääkis ta.

"Sellepärast tulebki väljund, kui räägime jõusaalispordist või fitnessispordist kui rohkem rahvale lähedasemast, siis võib-olla see fitness challenge hakkab muutuma ka huvitavamaks teistele inimestele. Sa ei pea ennast viimase peale välja viima," lisas alaliidu president. "Küsimus on õhus, ega see lihtne ei ole. Aga püüame."