Lausanne'is leidis aset ka personaalne kohtumine rahvusvahelise olümpiakomitee presidendi Thomas Bachiga. Eesti olümpiakomitee ja ROK-i presidendi omavahelised kohtumised pole kahtlemata igapäevased.

Millise kava Kaljulaid detsembriks kokku pani ja millised on Euroopas toimuva reisiga seotud eesmärgid? "Praegu on tõesti nii, et olin reedel Lausanne'is. Kohtusin seal rahvusvahelise olümpiakomitee presidendi Thomas Bachiga," vastas Kaljulaid ERR-ile.

"Meil olid seal ka kohtumised inimestega, kes spetsiaalselt aitavad ukrainlasi, Ukraina sportlasi ja treenereid, kohaneda ja tulla toime traumaga. Et kuidas me saaks edaspidi koostööd teha. Samamoodi nende tehisintellekti tiimiga, sest Eesti - nagu me teame - on digiriik ja samas on ROK-il väga kõva AI-programm. Arutasime, kuidas saaksime need kaks kokku panna ja midagi koos teha. Eesti spordi hüvanguks ka."

Hetkel on Kaljulaid ja Bach juba Kosovo pealinnas Prištinas, kus tähistatakse Kosovo kümnendat sünnipäeva rahvusvahelises olümpiaperes. "Nagu teame, siis Kosovo on ka Eestile väga tähtis partner riigina. Riik, kel on samamoodi halb ajalooline kogemus," selgitas EOK president. "Olen Põhjamaade suunalt tundub, et ainuke, kes on tulnud selleks puhuks siia kohale."

Samuti kohtus ta Euroopa olümpiakomitee presidendi Spyros Capralosega. Selle tulemusel liitus Eesti ka Euroopa olümpiakomitee Euroopa liidu bürooga, mis suurendab Eesti olümpiakomitee rahvusvahelist võrgustumist ja võiks meile tuua spordialast ühisrahastust Euroopa liidust.

Varasemast tööst Eesti Vabariigi presidendina on Kersti Kaljulaidi sõnul praegu palju kasu - sellise profiiliga inimesi rahvusvahelisest spordiliikumisest liiga palju ei leia. Olümpialiikumine ja poliitika puutuvad tänapäeval paratamatult kokku. Nii küsitakse Kaljulaidilt kui poliitikavaldkonnas kogenud tegijalt, kuidas ja miks asjad poliitikas teatud moodi toimivad.

"Käisin ka rahvusvahelisel olümpiakomiteede kogunemisel Portugalis mõned nädalad tagasi. Seal leppisime [Bachiga - ERR] kokku, et tulen Lausanne'i ja arutame pikemalt neid huvitavaid ühiseid teemasid," lausus Kaljulaid.

"Olen Thomas Bachiga ka enne vabariigi presidendina olümpiamängudel kokku puutunud, nii et näod on meeles juba ammusest ajast," jätkas ta. "Me ei tulnud midagi küsima ja tahame panustada rahvusvahelisse olümpialiikumisse."

Kui seoses Ukraina sõja temaatikaga ei ole Eestis suhtumine rahvusvahelisse olümpiakomiteesse eesotsas president Thomas Bachiga tingimata kõige soojem, siis Kaljulaidi sõnul on Bachi seisukohad vastavas küsimuses ajaga arenenud.

"Eestis on palju inimesi, kes ei suhtu ühte või teise inimesse rahvusvahelistes organisatsioonides väga hästi, sest nad on meile ühel või teisel viisil pettumust valmistanud ja ei ole mingi saladus, et ka Thomas Bachil on vaja balansseerida kõikide rahvuslike olümpiakomiteede vahel nagu ÜRO peasekretäril on vaja balansseerida kõikide riikide vahel," lausus EOK president.

"Paratamatult on olnud hetki, kus oleme olnud Thomas Bachi seisukohtades pettunud. Aga pean ütlema, et kui kuulsin teda Portugalis Estorilis rahvuslike olümpiakomiteede kongressil rääkimas, siis seal tuli saalist üks küsimus saalist, mis käsitles venelaste kohtlemist rahvusvahelises olümpialiikumises ja see sõnum oli üliselge. Pärast seda läksingi Thomas Bachi juurde ja ütlesin, et väga kena oli seda kuulata, aitäh sulle! Ehk et eks ajas on arenenud ka tema seisukohad. Aga loomulikult rääkisime pikalt ja põhjalikult Ukrainast jah."

"Täna on tema seisukoht väga selge, aga olgem ausad - tegemist on ka ametist lahkuva presidendiga," jätkas Kaljulaid. "Teda see tasakaalu hoidmine võib-olla enam nii väga ei huvita."

"Praegu on hoopis huvitavam siin ka kolleegidega teistest olümpiakomiteedest suhelda. Samamoodi küsis eile minu käest Spyros Capralos, Euroopa olümpiakomiteede juht, et kuigi Eestil ei ole mingit häält uue ROK-i presidendi valimisel, aga oleme osa sellest diskussioonist. Loomulikult üritame oma seisukohta edastada, nii palju kui võimalik tuleb seda infot edastada."

"Sellele nurgale Euroopast ei ole täna tähtsamat kriteeriumit kui suhtumine Venemaa ja Valgevene kohtlemisse rahvusvahelises olümpiasüsteemis. Loomulikult olla valmis ka nendeks diskussioonideks, et maailmas on palju sõdu, maailmas on palju agressoreid. Milline siis on see spordi ja poliitika omavaheline vahekord? Need diskussioonid ei ole kindlasti nii selged kui meile tingimata meeldiks, aga oma töö tuleb ära teha nii nagu rahvusvahelises muus diplomaatias."