Tarvi Pürn: minu jaoks on kummastav väide, et Team Estonia on läinud liiga laiaks
11. oktoobril valitakse Eesti Olümpiakomiteele järgmine president. Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn rääkis Vikerraadio saates "Spordipühapäev", et valimisdebattides välja toodud murekohad ja võimalikud lahendused on kohati liiga pinnapealsed.
EOK presidendiks kandideerimiseks vajalikud toetushääled kogusid EOK praegune president Urmas Sõõrumaa, EOK asepresident Erich Teigamägi ja endine Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.
Tarvi Pürn leiab, et presidendi isiksusel hakkab olema suur mõju kogu organisatsiooni edukusele. "Kahtlemata, sest esiteks moodustab president meeskonna, kellega ta üldse vankrit veab. Ta paneb koos täitevkomiteega paika strateegilised suunad. Kui utreerida, siis kui sa mingisuguses tänaseks kokku lepitud valdkonnas keerad 90 kraadi, siis tuleb kindlasti kohe hakata vaatama, mis toimub, arvestades, et tippsport toimib valdavalt avaliku raha kaudu ja selle kasutamisel on väga selged piirid. Need toimivad mingisuguse määruse alusel, mida saab muuta ainult ministeerium, nii et hea koostöö ministeeriumiga on vältimatu."
"Need kõik tuleb ikkagi joonele ajada ja kahtlemata president, kes juhib täitevkomitee tööd, kujundab lõpuks EOK agenda ja prioriteedid. Veel rõhutaks ühte asja, mis on ajalooliselt olnud väga nähtav, ehk kuidas EOK president üldse kõnetab ühiskonda. Kuidas ta loob suhteid poliitikute, valitsuse ja kultuuriministriga. Need on kindlasti väga olulised momendid," selgitas Pürn.
Kultuuriministeeriumi spordi asekantsleri hinnangul on valimisdebattidest keskendutud liialt tippspordi ja harrastusspordi vahele joone tõmbamisele, selmet kuidas Eesti sportlaste taset tõsta.
"Valimisdebattidest on päris selgelt jäänud kõlama, et Eesti spordil on üks katuseorganisatsioon. Mina näen seda niimoodi, et sport on tervik. Spordis on kõige teravam tipp, mis on tippsport või medalid olümpialt ja teistelt suurvõistlustelt, aga kui me vaatame näiteks laste- ja noortesporti, siis ma usun, et me ei leia ühtegi eksperti, kes suudaks sinna joone vahele tõmmata. Et kust maalt jookseb liikumisharrastus, harrastussport või tippsport ehk siis seal on kõik kujunemisjärgus ning treenerid, kes toimetavad selle seltskonnaga, on samad."
"Nii et sport on tervik, ta on väga selges püramiidis, kust sõelutakse välja medalivõitjad, aga valdav osa EOK tegevusest panustab tegelikult elanikkonna liikumisoskuste ja -harjumuste kujundamisesse. Kui ma vaatan statistikat, siis lastest ja noortest, kes trenni jõuavad, neist iga tuhandes jõuab täiskasvanuna tippspordi juurde. See on statistika," sõnas Pürn.
EOK presidendiks kandideeriv Kersti Kaljulaid rääkis mõned nädalad tagasi ETV spordiuudistes, et tippspordi toetamise süsteemi Team Estonia ringi peaks muutma kitsamaks. Pürn suhtub sellesse skeptiliselt.
"Kui vaadata jällegi, millest on debattides räägitud, siis siin on minu jaoks mõned üllatavad kohad, mis on kuidagi esile jäänud ja siis on ka neid, kus ma natukene üllatun, et pole midagi räägitud. Kui võtame tippspordi, siis siin on minu jaoks üks kummastav väide see, et Team Estonia on läinud liiga laiaks. Ma saan aru, kust see tuleb, et kellegi jaoks paistab see selline ja kuna kõigil on raha vähe, siis ta loodab, et äkki see on see koht, kust saab raha juurde."
"Vaatasin ise numbritesse sisse. Ütleme nii, et kui võtame individuaalsportlased ehk nii-öelda A-, B- ja C-kategooria sportlased, kes meil täna on, siis 41 protsenti kogu rahast läheb 26 sportlasele ja 82 protsenti rahast läheb 89 sportlasele. Seal on siis A-, B- ja C-kategooria sportlased. Rahamaht koos treenerite ja tugiteenustega sellele seltskonnale on 5 miljonit eurot. Kui vaatame, et ainukene koht, kust saab kärpida, on C-kategooria sportlased ja kui täna vaatame, et seal on näiteks vehklemise olümpiavõitjad, siis mulle tundub, et seda ei ole teoreetiliselt võimalik õhemaks lihvida, sest sealt tulevad tulevased olümpiavõitjad. Kas siis noored sportlased või kogenud sportlased, kes on vigastuste või muude murede tõttu tasemelt allapoole kukkunud, aga me peame seda süsteemi ikkagi pikaajaliselt vaatama, et millal ja mis viisil me medaleid saame. Täna me näeme, et ressurssi on seal liiga vähe."
"Team Estonial on eraldi väärtus ka selle näol, et meil on kõik noorsportlased kaardistatud. Me teame täpselt, kes hakkab B- või C-kategooriasse jõudma. Siin tulekski tegelikult tunnustada seda, et kõik see pilt on kokku pandud. Nüüd on iseküsimus, kui palju seda jälgitakse ning kui palju antakse noortele sellist meditsiinilist või teaduslikku tausta, et kõik treeningprotsessid oleksid läbimõeldud. See võib-olla ongi teema, mis on vähe tähelepanu saanud – kuidas tõsta kvaliteeti? Meil on tänasel päeval tippspordis jämedalt 100 inimest. See ei ole selline arv, mida me ei suudaks väga hästi ära juhtida. Kuidas me nende sportlaste ja ka noortetreenerite puhul, kelle käe alt tipud tulevad, suudame seda treeningprotsessi kvaliteeti tõsta? Mis on need protsessi osad, kus kvaliteeti on võimalik täna tõsta? Kas siis treeneritarkuse või mingite vahenditega. Minu arvates on see diskussioon jäänud kuhugi tagaplaanile," märkis Pürn.
Valimisdebattides on liiga vähe kõlapinda leidnud ka võistkonnaalade areng. "Võistkonnaalasid tuleks tegelikult täiesti eraldi käsitleda, aga öelda, et tiimid ei ole Team Estonia osa tundub mulle veidi kummastavana, sest üks osa tippspordist on ikkagi mõju ühiskonnale ja see on võistkonnaalades ikkagi väga suur. Kui vaatame eraraha kaasamist, siis peame selle pildi ka kokku panema, et millised spordialad kaasavad rohkem eraraha. Vastus ei ole mitte see, et kuna nemad suudavad rohkem eraraha kaasata, siis neile ei tohi rohkem avalikku raha anda. Tegelikult tuleb seda just teistpidi vaadata, et avalik raha peab võimendama seda, kus on ühiskondlikult näha, et ettevõtjad prioritiseerivad mingit suunda. Tavaliselt on see seotud publikuarvuga ehk rahva või ühiskonna huvi on seal olemas. Järelikult on ka avaliku raha kasutus põhjendatud," leiab Pürn.
Kas EOK kõnetab Eesti inimesi? "Ma ei tea, kas see on üldse eesmärk iseenesest. Kui EOK täidab oma rolli väga hästi, siis on selle positsioon igal juhul tugev. Kui vaatame rahvusvaheliselt, siis olümpialiikumise juht on reeglina ikkagi üsna mõjuvõimas isik. Tema auditoorium on väga lai, et kui läheme kogu spordipüramiidi alumiste osadeni välja, siis läbi selle sisuliselt kõnetad kohe pooli Eesti lapsevanemaid. See mõju ulatus on väga suur. Sport läheb väga laiadele massidele korda, eriti kui on juhtunud midagi erilist. Näiteks üks meie hulgast või võistkond on saavutanud midagi väga erilist. Neid edulugusid rahvas kindlasti vajab. Nii et ütleksin, et mida edukamad me tervikuna spordis oleme, seda edukamat tööd on EOK teinud."
Toimetaja: Henrik Laever
Allikas: "Spordipühapäev"