Koondise kapteni Liis Kiviloo mantlipärijad on 17- kuni 22-aastased temporündajad, kes ei mängi profina välisliigades. Kiviloo esindas koondist 11 aastat ja neist viimases tuli mängudele argitöö kõrvalt, Eesti liiga pealt, kuid eelnevalt mängis kaheksas välisklubis. Karjääri viimase mängu pidas ta koondisevormis Sloveenia vastu, kus noorematest tempodest sai koormust Liisbet Pill.

"Ma ütlesin Liisbetile juba, et saad ka lõpuks ühte jalga lööma, ta on aastaid oodanud ja tahtnud," naeris Kiviloo ERR-iga rääkides. "Ma väga loodan, et ta saab nüüd ka sel hooajal välismaale. Ma olen tüdrukutele alati rääkinud, et see on väga oluline ja ma ikkagi tajun, et nad võib-olla ei saa päris hästi aru, et miks me seda ketrame."

Tasemega välisklubides on hooaja läbi kestev treeningkvaliteet oluliselt parem ja seda näitas selgelt ka tänavune koondisesuvi. "Meie mängudes peegeldus see, kuidas me lihtsate pallidega, lihtsates olukordades ja otsustavatel hetkedel hakkama saime: see on just see, mis tuleb välisklubidest kaasa," sõnas Kiviloo.

Naiskonna rekordinternatsionaali koondisekarjäär kestis 146 mängu ja 11 aastat. "Tüdrukud üritasid mind just siin pagasilintide juures ümber veenda, et kuule, sul jäi ju pooleli see valiktsükkel! Eks endal ka jääb natukene kripeldama see 150 mängu mark. Selles mõttes, ehk aasta või paari pärast tuleb väike comeback, aga praegu ei arva nii," sõnas Kiviloo.

"See suvi oli kindlasti kõikidest aastatest kõige raskem. Üheltpoolt sellepärast, et kaotada on loomulikult raske, aga ka teha täiskohaga tööd kõrvalt ja tunda enda taseme - just minu standardite jaoks - allaminekut Eesti hooaja põhjal, oli veidi keeruline just vaimselt. Ma arvan, et kogu see värk oli tõesti väärt seda ja enamasti mulle jäävad ikka väga positiivsed kogemused koondisest ja sõbrannad terveks eluks," tõdes Kiviloo.

Koondisega hüvasti jätnud Kiviloo jätkab sügisel Rae naiskonna särgis töö kõrvalt Eesti meistriliigas mängimist.