Valitsev maailmameister ja kahekordne Euroopa meister Španovic võitis 2016. aastal Rio olümpial pronksi, viimasel olümpial Tokyos jäi ta esimesena medalita, hüpates kuus sentimeetrit vähem kui hõbeda võitnud Brittney Reese ja pronksi teeninud Ese Brume. Olümpiakulla võitis Tokyos Malaika Mihambo täpselt seitsme meetriga ehk üheksasentimeetrise eduga Španovici ees.

"See, et kuulun viiendat korda Serbia olümpiakoondisesse, on väga uhke tunne," ütles mai alguses 34-aastaseks saanud Španovic Reutersile. "See olümpia peaks olema minu n-ö viimane proovikivi sel areenil. Mitte võib-olla viimane võistlus, aga just viimane proovikivi. Kahtlemata on mul ambitsioon enda lugu lõpuni viia."

Španovic pidas silmas seda, et juhul kui ta peaks ka nelja aasta pärast Los Angelese olümpial võistlema, võib kaugushüppevõistlus olla sootuks teistsugune. Rahvusvaheline kergejõustikuliit World Athletics soovib kaugushüppesektorist hüppepaku eemaldada ja asendada selle nn äratõukealaga, mille abil loodetakse vähendada ebaõnnestunud katsete arvu ja muuta ala publikule atraktiivsemaks.

Paljud kergejõustikutähed, näiteks neljakordne kaugushüppe olümpiavõitja Carl Lewis, on plaani teravalt kritiseerinud, tänavu kevadel ütles valitsev olümpiavõitja ja maailmameister, kreeklane Miltiadis Tentoglou, et kui reegleid muudetaksegi, vahetab tema ala.

Španovic nentis, et ka tema pole uuenduste fänn: "Palju asju muudetakse ja peamiselt televisiooni tõttu. Kuigi toetame pingutusi muuta ala publikule atraktiivsemaks, on selleks ka teistsuguseid võimalusi. Kindlasti ei toeta me meie ala fundamentaalsete väärtuste muutmist. Minu hinnangul pole sel mõtet."

"Kogu võlu seisnebki ju selles, et keegi hüppab maailmarekordi või siis õnnestub või ebaõnnestub millimeetrite mängus. Oleksin võinud olla olümpiavõitja ja kahe- või kolmekordne maailmameister, aga mul oli minimaalne üleastumine, nii et seda ei juhtunud," lisas ta.