Lõppenud nädalavahetusel osalesid Nõlvak ja Tiisaar Eesti koondise ridades Rahvuste karika turniiril Vilniuses, et püüda Pariisi olümpiapiletit. Poolfinaalis saadi kuldses geimis ülinapp kaotus Sloveenialt ja nii sai ka olümpiaunistus lõpu.

"Meie ühine tegutsemine lagunes laiali juba mõnda aega tagasi," lausus Nõlvak pressiteate vahendusel. "See olümpiakoha mittesaamine meie lahkuminekus enam rolli ei mänginud. Kui oleksime pileti saanud, oleksime muidugi olümpial ka mänginud. Aga nüüd oli õige hetk see samm astuda, põhjuseks meie nägemuste erinevused."

"Nüüd võtan aja maha, et mõelda, kuidas edasi. Kindlasti on mul soov võrkpalliga jätkata – iseasi, kas ma teen seda rannas või saalis, käsi kellegagi löödud pole."

Tiisaar ütles, et ühine teekond oli põnev ja edukas. "Üheksa aastat sai koos mängitud, kui vaadata maailma mõistes ja MK-sarjas, siis enamik paare sellise verstapostini ei jõua. Arvestades, kui erinevad me inimeste ja isiksustena oleme, siis on meie ühine teekond väga hea saavutus," lausus ta.

"Et suutsime koos luua sellise sünergia ja panime selle tiimi tööle ning saavutasime ka üht-teist. Selline koostöö nõuab ka pingutust ja kui asju nii erinevalt nähakse ja on põhimõttelised erinevused, siis pole mõtet vägisi edasi punnitada. Ses osas oli see loomulik protsess, kuhu me praeguseks jõudnud oleme."

"Rannavõrkpallis vahetatakse paarilisi üsna tihti, eriti olümpiatsüklite lõppedes," jätkas Tiisaar. "Olen väga uhke selle üle, mis me koos saavutasime, see oli äge teekond. Aga ka ees ootab kindlasti põnev aeg."

Saalivõrkpallis samuti edukad olnud ja ka koondises mänginud Nõlvak ja Tiisaar vahetasid saalivõrkpalli rannavolle vastu 2015. aastal. Koos võideti 2022. aasta maailmameistrivõistlustel viies koht, Euroopa meistrivõistlustel on saadud üheksas koht ja kahel korral 17. koht.

Koos mängiti aastaid edukalt ka MK-sarjas, kus esimene võit tuli 2020. aastal Vilniuses.