Kanuuaerutaja Joosep Karlson võistles eelmisel nädalalõpul Ungaris Szegedis, kus oli viimane võimalus tagada koht Pariisi olümpiamängudel. Meeste ühekanuu 1000 meetri distantsil tuli OM-pileti saamiseks mahtuda kahe parema sekka. Karlson võitles ennast välja finaali – silmapaistev oli eestlase lõpp poolfinaalsõidus, kus Karlson tuli välja raskest seisust.

Finaalis oli tema aeg 3.59,79. Korralik tulemus, aga olümpiapääsme püüdmise mõttes siiski vajalikust klassi võrra kehvem. Kahe parema sekka jõudmisest lahutas 28-aastast eestlast pisut enam kui kümme sekundit.

"Lootsin endalt rohkem, sest tahtsin juba eelsõidust otse finaali pääseda ja energiavarusid säästa. Tuli plaanid ümber mängida ja poolfinaalis tugev sõit teha," rääkis Karlson Vikerraadiole. "Esimene pool oli väga kehva, lõpp päästis päeva; sisuliselt sama käekiri oli ka finaalis. Tundub et alguses on enesekindluse probleem, ei julge nii tugevalt peale vajutada, aga 1000 meetri kanuuaerutamine on selline ala, et tuleb suhteliselt algusest peale maksimaalse käiguga minna ja ära kannatada."

"Kas olümpia oli reaalne: protokolli vaadates jäi ta natuke kaugele," arvab Karlson siiski. "Kolm ja pool nädalat enne võistlust varjutas mind vigastus, mis tõmbas korraks mõttes kogu ettevalmistusele kriipsu peale. Pärast kvalifikatsiooni tuli kohe MK-etapp peale, selle pidin pooleli jätma, sest küünarnukk ei talunud. Oleksin olnud võimeline 3.55-ks, aga see oleks ikkagi jäänud natuke lahjaks, et rääkida olümpiapileti välja sõitmisest Euroopas."

Euroopa kvalifikatsiooniregati tase oli väga kõrge. Näiteks Aasias, Aafrikas ja Okeaanias kvalifitseeruti olümpiale aegadega tugevalt üle nelja minuti. Euroopa tsooni finaalsõidus võtsid olümpiakoha venelane ja itaallane. Aega alla 3.50 näitas kolm aerutajat. Just venelase Zahhar Petrovi edu tekitab üksjagu vastakaid tundeid.

"Venelastel ja valgevenelastel on väga tugevad kanuutraditsioonid. See info, et nad saavad peale, tuli minuni kolm-neli päeva enne võistlust," rääkis Karlson.

"Kui läksin paati riiulisse panema, valdas mind õnnetunne. Kui sportlasena saad aru, et tegid kõik, mis sinu võimuses oli, ei saagi mõelda, mis oleks saanud, kui oleks veelgi kiiremini sõitnud. See oligi kõige kiirem sõit, mille olin võimeline välja võluma. Selle kõva fassaadi taga oli mingil määral kurbus, nii, kui üksinda hotellituppa jõudsin, hakkasid pisarad voolama. Tuli korraks vabaks lasta, nutmine ära nutta ja eluga edasi minna. Praegu on sportlik ambitsioon jätkata, kas just eesmärgiks võtta kohe järgmine olümpia, ei julge praegu öelda. Võib-olla võtta samm korraga, esialgu jõuda 3.55 klubisse ja vastavalt vaadata, kas ja kuidas," mõtiskles Karlson.

Karlsoni elus on toimunud huvitavaid arenguid. Umbes kuu aja eest võttis ta vastu pakkumise asuda tööle Eesti Aerutamisföderatsiooni peasekretärina. Szegedis jälgis ta sedagi, kuidas läks võistlus teisel Eesti koondislasel, naiste ühesüsta 500 meetri distantsil üheksandaks tulnud Elizaveta Fedoroval.

"Ta on talvel teinud väga tubli arengu, eriti olümpiadistantsil 500 meetris. Lõpuks ometi võiks mul Eestis olla treeningpartner. Perspektiiv, potentsiaal on tal väga hea. Usun, et U-23 tiitlivõistlustel hoidke piip ja prillid, sealt võib tulla," saatis Karlson rahvusvahelistele konkurentidele tormihoiatuse.