"Spordipühapäevas" võeti luubi alla hasartmängude roll Eesti spordis
Vikerraadio traditsiooniline spordisaade "Spordipühapäev" rääkis ajakirjanike Andrei Liimetsa ja Henri Kõivuga spordiennustusportaalide järjepidevast kasvust ning selle valdkonnaga kaasnevatest ohtudest.
Spordiennustusportaalide rohkus on spordile panustamise populaarsust meeletult kasvatanud, kuid millal saab toredast meelelahutusest tõsine sõltuvus ja milline roll on ennustusportaalidel spordi toetamisel ja rahastamisel. Selle küsimuse edastas "Spordipühapäev" Levila ajakirjanikele Andrei Liimetsale ja Henri Kõivule, kes kirjutasid hiljuti mahuka loo "Kuidas spordiennustus Eesti vallutas".
Liimetsa sõnul üritasid nad anda valdkonnast võimalikult neutraalse ülevaate. "Selle asemel, et keskenduda ainult sõltuvusele ja rääkida, et hasartmängud on pahad-pahad või keskenduda ainult spordipoolele ja rääkida, kui äge see kõik on ja kuidas saab panustada – püüdsimegi erinevaid tahke avada ja aru saada, kuidas erinevad osapooled panustajatest ettevõtjateni, poliitikutest spordijuhtideni mõtlevad," selgitas ta.
"Kõige huvitavam tagasiside on olnud valdkonnast endast ehk nendelt inimestelt, kes juhivad neid ettevõtteid, kes on ka olnud allikad. Nad on öelnud, et sellist põhjalikku kajastust ei olegi olnud lihtsamate löövamate lugude, mis keskenduvad ühele aspektile, kõrval," jätkas Liimets. "Ongi olnud vajalik sissejuhatus teemasse. Võib-olla see näitab, et olime liiga pehmed ajakirjanikena, aga see iseenesest meie eesmärk oli."
Kõivu sõnul on lugu kirjutatud laiale auditooriumile, kuid kõik spordist huvi tundvad ja sellega seotud inimesed peaksid seda lugema. "Aga mulle tundub, et kõige rohkem on seda lugu vaja poliitikutel ja seadusloojatel, kes seda valdkonda peaksid meie jaoks reguleerima. Sest see sõnum, mis meie saime lugu tehes sealtpoolt, oli et nad tegelikult väga ei adu, kui suur see on, kuidas toimib, millised probleemkohad on," ütles ta.

Liimets: Eesti hasartmänguregulatsioonid sarnanevad maksuparadiisidele
Avalikkuses on aina enam näha viiteid spordiennustustele ja Eestis on valdkond saanud sisse suurepärase hoo, mis tuleneb suuresti madalast maksumäärast ning tegevuslubade väljastamisest, mis lubab kasiinoettevõtjatel tegutseda ka välismaal.
"Mitmed allikad rääkisid sellest, kuidas regulatsioonid on justkui juba olemas ja see on tore, et Eestis on lihtne neid litsentse saada. Põhjus, miks Eestit niiväga tahetakse ja miks seadusandlust heaks peetakse, on see, et maksud on seni olnud väga madalad – tõusevad nüüd, aga jäävad võrreldes paljude Euroopa riikidega madalaks – ja et Eestist on võimalik rihtida ka välisturge. Eesti litsentsiga saab ka mujal pakkuda neid teenuseid ja see on väga suur väärtus nende ettevõtete jaoks," selgitas Liimets.
"See asetab Eesti Malta ja Curacao, selliste maksuparadiiside kõrvale," lisas ta.
Panustajad on omakorda erinevad ja paljud neist näevad valdkonda meelelahutusena, millega tegeldakse suurturniiride ajal või sõpradega koos vaadates mängude huvitavamaks tegemiseks. Liimetsa ja Kõivu sõnul rikutakse aga niigi lõtva reklaamiseadust, mis võib valdkonna juurde tuua inimesed, kellel on soodumus sellesse püünisesse kinni jääda.
"Mida rohkem turundust avalikkusele tehakse, seda tõenäolisem on, et valdkonna juurde jõuavad inimesed, kellel on sõltuvus- ja hasartmängurisk olemas. Ja nemad võib-olla hakkavad ka pihta meelalahutuslikest panustest, aga asi areneb vaikselt selles suunas, et nad istuvad – nagu Andrei seal kirjeldab – öösel voodis, teevad panuseid ja vaatavad tulemusi," sõnas Kõiv. "Mida normaliseeritum on valdkond, seda tõenäolisem on, et selle juurde jõuavad need inimesed, kelle jaoks see on oht."
Eriti seetõttu, et spordiennustamine on vaid kliki kaugusel muudest hasartmängudest. "Mida me ka ennustusportaalides nägime, on see, et kõik need samad ettevõtted tegelevad kõigi teiste hasartmängudega. Sul on väga raske minna ainult spordiennustuse juurde, tegelikult satud kohe blackjack'i ja pokkerilaua kõrvale," ütles Liimets.
"Kuhu me looga natuke jõuame, on see, et ega spordile panustamine ei erine tegelikult väga palju teistest teatavasti ühiskonnale kahjutekitavatest valdkondadest, nagu kasiinondus, alkohol või tubakas. Küsimus on selles, mis hoiaku me ühiskonnas võtame. Kõiki aktsepteerime mingil määral, aga küsimus on, kuhu me need piirid täpsemalt tõmbame. Vähemalt spordiennustuse osas on diskussioon ühiskonnas suuresti pidamata," ütles Liimets.

Liimets: mitte mängida on väga adekvaatne valik
Spordifännid Liimets ja Kõiv töötasid loo kallal aasta aega ning sisenesid sellesse täie hooga – ise ennustusportaalides raha peale pannes. Kuigi mehed jäid lõpuks kasumisse, ei soovita nad kellelgi ilma läbimõtlemata sellesse sukelduda.
Liimetsa sõnul peab oma summadel kainet silma peal hoidma. "Olime väga teadlikud oma sammudest ja umbes kahe kuu järel avastasin, et olin kõik meie statistika valesti arvutanud – kuidas portaalid ise summasid kuvavad. Sulle tehakse väikeseid visuaalseid moonutusi, näiteks see, et sa panustad kümme eurot ja kui paned selle mööda, siis näidatakse tulemust null.
Sul on selline tunne, et midagi ei juhtunud. Kui näiteks võidad ja koefitsient on kaks, mis tähendab, et duubeldad oma panuse, siis näidatakse rohelist 20. Nagu oleksid võitnud 20 eurot, tegelikult võitsid kümme eurot. Selliseid väikeseid nügimisi ja moonutusi on nendel lehtedel üksjagu. Tasub numbritesse hästi sisse vaadata ja tähelepanelik olla," ütles Liimets.
"Ja teine on see, et hasart on kerge tekkima, midagi ei ole teha," lisas ta. "Ma saan täiesti aru, miks see on meelelahutusena paeluv, ise tundsin mingeid ohumärke, kus tahtsin mingeid kaotusi tasa teenida või tundus, et nüüd läheb hästi. See haarab emotsionaalselt kaasa, aga vähemalt minu jaoks ei olnud kestev, ühel hetkel tabasin ära, et rõõm on üürike. Isegi, kui sain võidud, siis kuskil ikka pitsitas, et miks ma rohkem raha ei pannud," sõnas ta.
Kõiv tõi veel näiteks olukorrad, kus Eesti sportlase edu tundus neile ebaõnnestumisena, sest raha see sisse ei toonud. "Sporti me vaatame ikkagi emotsiooni pärast ja loodame panustega emotsiooni võimendada. Aga lihtne on tekitada olukordi, kus sa ei saa seda head emotsiooni tunda just selle panuse pärast," ütles ta. "Alati jääb midagi kripeldama, lõplikku rahulolu panustamine kordagi ei tekitanud. Pigem jäid meelde tülpimus ja frustratsioon."

Kihlveokontorite reklaamid jalgpallisärkidelt tõenäoliselt ära ei kao
Eelmisel kevadel arutati koalitsioonikõnelustel hasart- ja veebiennustusmängude reklaamide keelustamisest, mis oleks endaga kaasa toonud olukorra, kus Eesti spordiklubisid ja -areene toetavad ettevõtted ei oleks saanud oma logosid enam reklaamida. Selle aasta alguses pani majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kokku ettepanekud reklaamiseaduse muutmiseks, kuid hasartmängude kohta ühtki ettepanekut ei olnud.
Liimetsa sõnul moodustab ennustusettevõtetelt teenitud raha kogu spordirahastusest umbes ühe protsendi. "Probleem on tegelikult seal väikesel valimikul ja need on tõesti tippklubid, kellel on kõige suuremad ambitsioonid, kellel on ka kõige suuremad püsikulud. Nemad on kõige atraktiivsemad ilmselgelt erinevatele sponsorlusrahadele, sest nemad on kõige väljapaistvamad," ütles Liimets.
"Kuigi nad moodustavad väga väikese osa sellest üldisest spordipüramiidist, siis nemad on ka kindlasti kõige nähtavamad ja kõige häälekamad ja kõige haavatavamad selle raha ära kadumisele. Ja kui neil neil need sponsorid peaksid
ära kaduma, on neid klubisid ja ka tippliigasid, kellele see võib olla täna eksistentsiaalne küsimus," lisas ta.
Samas ei ole sellised küsimused spordivaldkonnale kuidagi võõrad, näiteks on alkoholi- ja tubakatooted alati spordis esindatud olnud. Jalgpalli Meistrite liiga ülekannete ajal näeb õllereklaame, ka mitmed Eesti spordiareenid kannavad alkoholitootja nime.
Liimets ja Kõiv rääkisid spordijuhtidega, kes ei olnud hasartmängude osas seisukohta veel kujundanud. "Me küsisime, kuhu nad tõmbavad spordi sponsorluse osas nagu piiri ja üsna selge oli näiteks see, et tubakatooted ei sobi enam sporti sponsoreerima. Alkoholi osas oldi sellisel seisukohal, et nii kaua, kuni see on noorte- ja lastespordist eemal, nii kaua tegelikult võib," ütles Kõiv.
"Päris kindlasti arvati, et spordiennustusettevõtete logode kandmine on täiesti okei. Võib-olla ka see ühiskondlik kuvand spordiennustuse ja näiteks kasiinode [suhtes] on erinev, kuigi nagu Andrei ka mainis, siis tegelikult nendele lehtedele minnes on lihtsalt hiirekliki kaugusel seesama blackjack'i laud," jätkas ta.
Toimetaja: Kristjan Kallaste