Eesti koondis on jõudnud 100 000 elanikuga sadamalinna Anconasse ja järgmised kolm mängu peetakse PalaRossini nimelisel areenil, mis mahutab umbes 5000 inimest ning mis võrreldes Perugia halliga tundub oluliselt modernsem.

Mäng saab mõlema meeskonna jaoks turniiri mõttes olema väga tähtis. Šveitsi meeskond mängis EM-finaalturniiril viimati aastal 1971. Neil on meeskonnas ka poolproffe, aga samas jääb seljataha väga hea valikturniir. Kui ohtlik Šveits tegelikult on?

"Piisavalt ja äärmiselt rumal oleks Šveitsi meeskonda alahinnata. Nad ei ole siin asjata," vastas Eesti koondise peatreener Alar Rikberg ERR-ile. "Kui võrrelda valiksarja alagruppe, siis nemad pääsesid EM-finaalturniirile palju raskemast alagrupist kui Eesti."

"Sõltumata sellest, et on poolproffe ja kõik pole võib-olla sajaprotsendiliselt oma elus võrkpallile keskendunud, siis kvaliteeti on omajagu. Äärmiselt kiire ja riskeeriv mäng. See ongi Šveitsi meeskonna trump."

Mida peab Eesti hästi tegema, et potentsiaal välja mängida? "Peame läbimängu fookust hoidma. Õige keskendumisega näitama keskmist või üle keskmise kvaliteeti," lausus peatreener. "Me ei tohi lasta lõdvaks ei heaks ega halvas seisus. Peame esimesest punktist viimaseni hästi võitlema. Stabiilne kvaliteet on edu võti."

Eesti koondis on saanud saali juba proovida. Kuidas oli koondise libero Silver Maari tunnetus vastuvõtjana? "Ma arvan, et saal on piisavalt suur. Vastuvõtuks kindlasti mugav," lausus ta. "Praegu oli hästi palav trenni teha. Äkki mängu ajaks tuleb vähe õhku ka peale, aga muidu ei saa nuriseda."

ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne algab pühapäeval, 3. septembril kell 18.45.