EKSL-i ühispöördumine: näeme kultuuriministeeriumi muudatustes ohumärke
Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) liikmesorganisatsioonide esindajad esitasid 30. juunil ühispöördumise kultuuriministrile Heidy Purgale, milles avaldatakse nördimust kultuuriministeeriumi otsuse üle, mis jätab EKSL-i tulevast aastast toetuseta.
Nädala alguses said üle-eestilised harrastusspordi katusorganisatsioonid Eestimaa Spordiliit Jõud ning Eesti Koolispordi Liit kultuuriministeeriumist teada, et tuleva aasta eelarves neil enam kohta ei ole. Kultuuriministeerium otsus tekitas vastakaid arvamusi. EKSL-i presidendi Gerd Kanteri sõnul on organisatsiooni väljavaade ilma riigi abita tegevust jätkata must, kuid kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn selgitas, et spordiraha ümberjagamine hoopis suurendab noorte liikumisvõimalusi.
Reedel kultuuriministrile edastatud ühispöördumise on allkirjastanud 17 EKSL-i liikmesorganisatsiooni. Samuti edastati Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) presidendi Laurent Petrynka ja Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimehe Raina Luhakooderi toetuskirjad.
Esmaspäeval, 3. juulil toimub EKSL-i esindajate kohtumine kultuuriministri Heidy Purgaga. Kohtumise eesmärk on selgitada lähemalt ühispöördumises välja toodud seisukohti, samuti miks soovivad liikmed jätkata vana tegutsemis- ja rahastusmudeli järgi ka tulevikus.
ERR avaldab EKSL-i pöördumise täismahus:
Austatud kultuuriminister Heidy Purga
Eesti Koolispordi Liit (EKSL) koos oma liikmeskonnaga avaldab muret meile teatavaks saanud kultuuriministeeriumi poolsest liikumisharrastuse ja EKSL-i juhtimise ning rahastamisega seotud eelseisvast muudatustest aastast 2024. Seega palume Teil meie alljärgnevaid seisukohti arvesse võtta ja seejärel hoolikalt kaaluda EKSL-i tegevuse toetuse eraldamise lõpetamist, mis meie hinnangul puudutab mitte vaid EKSL-i, kui organisatsiooni, vaid kogu Eesti noorte edaspidist liikumis- ja spordiharrastuse jätkusuutlikku arengut.
16.02.1990 asutatud vabatahtlik spordiühendus EKSL täidab tänases Eesti ühiskonnas määrava tähtsusega rolli noorte liikumisharjumuste kujundamisel ning nende arendamisel. EKSL viib vastavalt oma arengu- ja tegevuskavale ning oma 18. liikmesorganisatsiooniga koostöös ellu järjepidevaid ja süsteemseid tegevusi ning projekte, mis on suunatud kogu Eesti üldhariduskoolide õpilastele vanuses 7-19 eluaastat.
Eesti Koolispordi Liit on Eesti Olümpiakomitee liige alates 24.11.2000.
EKSL on alates 02.07.1992 134 liikmeriigi seas Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) liige, mille esindaja ja juhatuse liige on EKSL-i projektijuht Mattias Metsaru, kes vastutab siseriiklike ja välisvõistluste korraldamise eest. Samuti on EKSL alates 2019. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiline partner noorte huvihariduse alal.
Enam kui 30 aastat on EKSL koostöös riigi- ja erasektoriga panustanud oma parimaid teadmisi ning oskusi, et pakkuda oma tegevuskavas, erineva kehalise võimekuse ja oskustega noortele, laia valikut liikumis- ning sporditegevusi, kõikides kooliea vanuserühmades.
Näeme, et laste ja noorte liikumisharjumuste kujundamisel koolides on tänasel haridus- ja spordisüsteemil oluline roll, selleks et meie noortest sirguksid terved ja tublid ühiskonna liikmed.
EKSL on pakkunud lõppenud õppeaastal üldhariduskoolide õpilastele tegevusi 16 erineval spordialal. Lisaks on organisatsiooni poolt korraldatud sündmustest ja projektidest osa võtnud 35 000 õpilast 300 koolist üle Eesti. Ainuüksi tänavu maikuus osales koostöös Fitsphere spordiäpiga läbiviidud liikumiskampaanias "Kevadsammud 2023" õpilased 306 klassist, kes läbisid kuu jooksul kokku 251 813 348 sammu.
Koostöös koolide kehalise kasvatuse õpetajate, treenerite ning spordivabatahtlikega on loodud kõikidele üldhariduskoolide õpilastele võimalus osaleda nii kooli, linna/maakonna, kuid ka rahvusvahelistel koolinoortele mõeldud spordiüritustel ja liikumisprojektides terve kooliaasta vältel.
EKSL-i uue arengukava kohaselt, mis sündis koostöös juhatuse, ekspertide ja kultuuriministeeriumi esindajatega, on organisatsiooni ülesandeks leida ning pakkuda parimaid liikumisvõimalusi kõikidele Eestimaa koolinoortele, kasutades selleks parimaid praktikaid ja tehes koostööd nii teadus- kui ka haridusasutustega, samuti spordiliitude ja erasektoriga.
Seega jääb meie jaoks arusaamatuks 22. juunil 2023 kultuuriministeeriumi poolt edastatud toetuse eraldise määramise otsus, kus anti teada EKSL-i puudutavast riikliku toetuse lõpetamisest ja rahastuse ümberkorraldustest.
Kinnitame, et koolisport ei tähenda vaid võistluste korraldamist tublimatele ja võimekamatele koolilastele.
Oleme alati teadvustanud ja püüame oma seiskohta viia ka laste- ning noorteni nii täna kui ka tulevikus, et võistlemine on vabatahtlik ja sportlikud saavutused ei ole kunagi eesmärk omaette. Siiski peame tõdema, et võistlemine on oluline osa õppeprotsessist, sarnaselt aineolümpiaadide, laulu- ja tantsukonkurssiga. Ka noorte laulu- ja tantsupeole saajad pidid eelnevalt läbima eelkonkursi – võistulaulmise ja -tantsimise. Oma võimete ja oskuste võrdlemine erinevatel aladel on ja jääb alati edasiviivaks ning arendavaks jõuks ning seda ka noorte kehalise arengu ja võimekuse väljaselgitamisel. Sport ja sportlase, noore harrastaja endale seatud eesmärgid on ka edaspidi mõõdetavad.
Meie, EKSL-i liikmesorganisatsioonidena näeme kultuuriministeeriumi 2024. aastast kehtima hakkava liikumisharrastuse juhtimise ja rahastuse muudatuste plaanis ohumärke ja võimalikku kahju koolilaste ning -noorte liikumisharrastuste ja sportimisvõimaluste pakkumise jätkusuutlikkusele ning kvaliteedile.
Viies ministeeriumi kava kohaselt koolispordi tegevused vaid kohalikule tasandile, ei saaks paljude väikeste piirkondade ja äärealade koolide noored osa võtta väljaspool kodukohta toimuvatest üritustest – meie laste ja noorte soov on võistelda kõigi Eestimaa noortega nii Narvas, Valgas kui ka Hiiumaal. Tänase, aastaid väljatöötatud üle-eestilistest laste ja noorte võistlustest, liikumisüritustest osalemise lisaväärtuseks on nii sotsiaalsete suhete loomine eakaaslastega kui ka laste silmaringi laiendamine, võimaldades neil tutvuda Eesti erinevate paikadega.
Peame väga oluliseks, et tänane, hästi toimiv organisatsioon EKSL-i näol säilitaks oma terviklikkuse koos liikmetega ning hoiaks jätkuvalt sidet oma sihtgrupiga ehk kõigi Eestimaa õpilastega vanuses 7-19 aastat.
Juhul kui EKSL, kui oluline lüli meie laste- ja noorte üleriigiliste ning rahvusvaheliste sporditegevuste organiseerijana ja arendajana, seda eriti veel aastal 2023, mis on üleriigiline liikumisaasta, kultuuriministeeriumi poolt sihtrühmast lahti ühendatakse, oleks see meie arvates läbimõtlemata samm, mille puhul meie arvamust ning hinnangut ei ole arvesse võetud.
EKSL koos oma liikmesorganisatsioonide ja partneritega püsib ning toimetab täna väga võimekate ja pühendunud oskustega inimeste teadmiste abil ja toimekuse jõul, kelle soov on pakkuda parimaid võimalusi meie noortele tervena elatud elu vundamendi rajamisel.
Oleme veendunud, et EKSL on ja saab ka tulevikus olema väga väärtuslik ja usaldusväärne partner riigile kõikide eelpool nimetatud tegevuste elluviimisel, kuid eelkõige ka oluline suunarajaja koolilaste ja -noorte liikumisharrastuse kujundamisel. Oma kogemusele tuginedes teame, et koolidevaheliste sportlike üle-eestiliste ürituste kaudu on ja saab alati olema võimalik noori kaasata liikuma ja innustada neid oma lemmik spordialaga tegelema ka täiskasvanuna.
Lugupidamisega
EKSL liikmesorganisatsioonide esindajad:
Harjumaa Spordiliit
Hiiumaa Spordiliit
Ida-Virumaa Spordiliit
Alutaguse Koolispordi Ühendus
Narva Koolispordi Liit
Jõgevamaa Spordiliit Kalju
Järvamaa Spordiliit
Lääne-Virumaa Spordiliit
Põlvamaa Spordiliit
Pärnumaa Koolispordi Liit
Raplamaa Spordiliit
Saaremaa Valdade Spordiliit
Tartu Linna Kehalise Kasvatuse Liit
Tartumaa Spordiliit
Valgamaa Spordiliit
Viljandimaa Spordiliit
Võrumaa Koolispordi Ühendu
Toimetaja: Henrik Laever