Päev varem toimunud jooks eestlannadel ebaõnnestus, sest Verlinil ei õnnestunud teatepulka ankrunaisele Kivikasele selleks ettenähtud kohas üle anda ja nad pidid tagasi lippama.

Hiljem anti sisse protest konkurent Luksemburgi kohta, kelle jooksja olevat Verlinit seganud. See rahuldati ja eestlannad said neljapäeval täiesti üksi kordusvõimaluse.

See kasutati suurepäraselt ära, sest 2019. aastal Varaždinis püstitatud senine Eesti rekord paranes täpselt poole sekundiga. Nelja aasta eest jooksid Õilme Võro, Kreete Verlin, Karoli Käärt ja Ksenija Balta.

Aeg 44,21 oli parem kui ühelgi teisel võistkonnal päev varem toimunud teises jooksus ja kahe jooksu peale kokku on tegemist neljanda tulemusega.

"Kindlasti lihvida ja viimistleda vahetusi on, aga õigel ajal ja õiges kohas jooksime rekordi ära," lausus Verlin vahetust pärast etteastet ERR-ile. "Kindlasti saame punkte juurde, super!"

Suumann üksi pingutamises probleemi ei näinud. "Vahepeal ongi üksinda hea joosta. Ei hakka kangutama, saad teha oma jooksu. Tõesti oli hea joosta," lisas ta.

Eesti rekord sündis ka meeste ja naiste 4x400 meetri segateatejooksus. Lukas Lessel, Viola Hambidge, Rasmus Mägi ja Marielle Kleemeier lippasid neli staadioniringi ajaga 3.19,47, mis oli oma jooksu parim ja kahe jooksu peale kuues tulemus.

"Väga võimas! Ega me alguses Eesti rekordit püüdma ei läinud. Proovisime lihtsalt võistluse võimsalt lõpetada ja Eesti rekord on meile pluss," sõnas Lessel ERR-ile. Hambidge lisas: "Ma olin viha täis ja ma lihtsalt jooksin - see oli kõik!"

Mägi tunnistas, et segateatejooks on tema jaoks uus formaat. "Ma arvan, et annab hea emotsiooni terveks hooajaks. Natuke teistsugune võistlus."

"Minu jaoks oli eriline tunne juba soojendusstaadionil," ütles Kleemeier. "Kõik ajasid vaikselt oma asja, kuigi tiimitunne oli väga hea. See rekord realiseerida on tõesti väga hea tunne."