"Enne turniiri ikka mõtlesin, et võiks hästi minna. Me ei tulnud siia (Miamisse) ebalevalt katsetama. Trenni oleme normaalselt teinud. Koormust hoidsime küll natukene kontrolli all, aga kogu ettevalmistusperioodi vältel tundsime, et oleme astunud sammu edasi. Esimestes mängudes ei tekkinud tunnet, et oleks pikk vahe sisse jäänud, vaid pigem tundsime, et jätkasime sealt, kus eelmisel hooajal pooleli jäi," rääkis Tiisaar.

"Finaalring oli hästi sujuv ja kindel. Üheski voorus ei tekkinud tunnet, et oleksime väljakukkumise äärel. Igas voorus saime varakult käima ja tundsime end hästi. Uued asjad toimisid, sealt see enesekindlus tuli," jätkas Tiisaar.

"Oleme pikalt töötanud selle nimel, et oma mängu olukorrapõhisemaks muuta. See tähendab, et peame jooksvalt aru saama, mida paariline teeb, mida vastased teevad, mis olukord on ja siis selle põhjal parima lahenduse leidma. Meil ei ole konkreetset struktuuri, et ründame ainult kindlaid tõsteid või tegutseme kindlas kohas. Üritame nii blokk-kaitses, rünnakul kui ka servis loovaid lahendusi leida. Ega see lihtne protsess pole. Mõnikord tuleb vigu sisse, kuna arusaam on üks, aga tegelikkus hoopis teine. Sellest ei saa lasta end häirida, vaid tuleb edasi mängida. Õnnestumisi on rohkem kui vigu," selgitas Tiisaar.