Eesti üks kõigi aegade parimaid korvpallureid lahkus meie seast 3. märtsil 82 aasta vanuselt. Tallinnas Kalevi Spordihallis jäeti laupäeval legendiga hüvasti.

Lipso võitis aastatel 1963 kuni 1970 NSV Liidu koondisega seitse tiitlivõistluste medalit. Lipso tuli maailmameistriks (1967) ja kolmekordseks Euroopa meistriks (1963, 1965, 1967) ning võitis olümpiamängudel hõbeda (1964) ja pronksi (1968). Klubikorvpalli mängis ta neil aastatel samuti Euroopa tipptasemel Moskva CSKA-s ning tuli kahekordseks Euroopa karikavõitjaks (1963, 1969). Lipso võinuks läbi lüüa ka maailma tugevaimas liigas NBA-s, kus tema talenti ja oskusi kõrgelt hinnati.

"Ma olin elu vormis võib-olla 1965. aastal Ameerika tuuril, kui me seal mängisime. Kutsuti NBA-sse mängima, aga ma muidugi pidin ütlema, et ma ei taha, sest ma teist vastust ei saanud anda. See oleks mulle tõmmanud kriipsu peale, üldse välissõitudele, kui ma oleks öelnud, et ma ei saa tulla," meenutas Lipso aastaid hiljem ERR-ile.

"New Yorgis banketil tuli Bill Russell koos Red Auerbachiga. Auerbach oli Boston Celticsi peatreener ja nad tulid sel aastal ka NBA meistriks. Tulid meie laua juurde, seal oli parimate sportlaste autasustamise bankett, siis oli küll nii, et ta tahtis mind, et võtab mind NBA-sse ja siis Gomelski ütles, aga ma tahaks siis sel juhul Billi meile vastu. Ütles, et ei-ei-ei, Billi te muidugi ei saa, aga Lipso ma võtan küll. Ta arvas, et seal ei saa mingit vasturääkimist üldse ollagi - kui tema tahab, siis tema võtab sellise mehe, keda tema tahab. Ta ei teadnud sellisest "raudsest eesriidest" midagi."