Nurme läbis Sevilla poolmaratoni ajaga üks tund, kaks minutit ja 41 sekundit. Kiiremini on eestlastest poolmaratoni jooksnud vaid Nurme ise – tema Eesti rekord on Sevilla tulemusest 21 sekundit parem.

Spetsiaalset ettevalmistust Nurme seekordseks poolmaratoniks ei teinud. Selle võistlusega valmistus kogenud jooksumees hoopis oma põhieesmärgiks ehk veebruari teises pooles toimuvaks Sevilla täispikaks maratoniks.

"Võistlus kui selline kolm nädalat enne maratoni on igati teretulnud, paljud tippsportlased seda ka praktiseerivad. Aga mida olen tähele pannud, need sportlased, kes ülemäära hästi jooksevad, näiteks kolm nädalat enne maratoni, see võib isegi väike karuteene olla, sest võib-olla ootused keritakse liiga kõrgele ja võib selle võrra ka tulemus kannatada," rääkis Nurme ERR-ile. "Aga minu puhul, kuna tegu ei olnud 60 minuti jooksuga, mis oleks tähendanud täiesti fenomenaalset etteastet, siis ma arvan, et täpselt selline sooritus sellistes tingimustes sellise ettevalmistusega sobis hästi sellesse maratonieelsesse treeningprogrammi."

Just Sevilla maratonil jooksis Nurme kolm aastat tagasi enda isikliku rekordi 2:10.02. Tänavuste maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooninorm on meeste maratonis 2:09.40. "Maailmameistrivõistlustel olen praegu ranking'u-süsteemi järgi peal, kuna eelmisel aastal oli mul kaks head etteastet ja punkte on piisavalt palju," arutles Nurme. "Aga eks ma ikka vaatan pigem olümpia suunas. Kui see norm on seal 2:08.10, siis kindlasti minu eesmärk on joosta aeg sinna lähedale. Mis tegelikult ühtlasi tähendab ka uut Eesti rekordit ja häid ranking'u-punkte, kui nüüd norm peaks mõne sekundi pärast tulemata jääma."

"Kindlasti lähen jooksma kiirelt, valmistun selleks, et joosta olümpianormi lähedane aeg ja sellega võib kaasneda ka Eesti rekord," lisas ta.

Praegu Portugalis treeniv Nurme on seega ambitsioonikas. Isiklik rekord 2:10.02 ja Pavel Loskutovi Eesti rekord 2:08.53 paistavad heade ja püütavate sihtidena. Talvine Sevilla maraton tähendab kõrgel tasemel jooksjatele alati head võimalust ennast realiseerida.

Mõneti uued tuuled on puhunud 37-aastase spordimehe hooaja ettevalmistuses. Kahekuine treeninglaager möödus ikka Keenias. Senise treeningpartneri Ibrahim Mukunga positiivne dopinguproov sundis aga leidma ka varasemast erinevaid lahendusi.

"Sel aastal oli mul Keenias suurem treeninggrupp kui tavaliselt, treenisin viie-kuue jooksjaga, mis tähendas hoopis teistsugust grupidünaamikat, teisi treeninguid. Jällegi täiesti uue nurga alt spordile lähenemist," jutustas Nurme. "See kindlasti tõi mingi teistsuguse värvi juurde. Ja sellisel kujul ma ei ole ka ju võistelnud nagu praegu, et kolm nädalat enne Sevillas poolmaraton ja siis maraton. Nüüd olen Portugalis, ootan, millal mulle siia alpitelk saadetakse, et saaksin magada. Ei maga mäestikus, vaid magan alpitelgis. Hästi paindlik peab olema kogu aeg. See aasta on kindlasti erinev eelmisest aastast, aga samas olen ikka meeskonnatöö fänn. Mida rohkem inimesed kokku hoiavad, koostööd teevad, ühiseid eesmärki seavad, siis suudavad ka individuaalselt sportlased paremaid tulemusi teha."

"Mukunga dopinguskandaali tõttu tekkis olukord, kus mu pikaajaline treeningpartner pidi spordist kõrvale jääma. Läksin Keeniasse sellise pilguga, et nüüd tuleb uus treeningpartner leida, aga nii kui ma sinna samasse vanasse treeningpaika läksin, siis mehed ilmusid ise ükshaaval välja," rääkis Nurme. "Ja tuli välja, et olgugi et ma olin ise üsna negatiivselt meelestatud nende negatiivsete kogemuste pärast seoses Mukungaga, siis seal asi lahenes minu jaoks ikka väga positiivselt. Viis meest, kellega olin varem ka koostööd teinud, tahtsid minuga koos trenni tegema hakata ja nii me siis alustasime. Vahepeal mõni tuli juurde, mõni läks ära, sõltuvalt tervislikust seisundist."

"Seal on mehi, kes on jooksnud maratone 2:07 ja 2:09. Isiklike poolest on seal mehi, kes on minust tugevamaid, aga on ka mehi, kes on nõrgemad. See on huvitav seltskond," jätkas Nurme. "Nüüd istun mina siin [Portugalis], nemad Keenias, suhtleme, anname nõu üksteisele, üritame vaadata, kus keegi võistelda saaks. Selline tiimitöö seal Keenias igal juhul minu jaoks toimib."

"Eks ma selle nimel natuke töötan, et aidata mõnel grupimehel Euroopasse võistlema tulla. Kas nad Eestisse tulevad, eks aeg näitab, aga miks mitte. Kui mehed on heas vormis ja võistelda tahavad, siis miks mitte. Ma ei välista, et mõni Eestisse jooksma tuleb," lõpetas Nurme.