"Enne MM-i finaali ikkagi mõtlesin, et ma ei lähe sinna jooksma seitsmenda-kaheksanda koha eest. Et see, mis mul pakutakse, selle pean kindlasti ära võtma ja ootasin, et ma ikkagi… see koht, mis ma saavutasin, ma ikkagi ootasin seda. Kui enne finaali soojendust tegin ja mõtlesin läbi, mida mul teha on vaja, siis teadsin, et kolm meest lähevad – ja nad seda tegid – ja ma pean lihtsalt olema siis teistest parem," meenutas Nazarov intervjuus "Pealtnägijale".

"See on ülikõva saavutus ja Karl Erik Nazarov kindlasti seda spordiajalugu tegi. Olen ka saanud välismaa spordisõpradelt tagasisidet, et oli hea vaadata, et üks valge mees oli finaalis ja kehakujult ka kõige kribum," kommenteeris olümpiavõitja ja kergejõustikutreener Erki Nool. "Üllatus on mitte ainult eestlaste jaoks väga võimas, aga väga paljudele Euroopa spordifännidele väga positiivne ja võimas elamus."

Esimene treener Heiko Väät lisas: "Eelmise aastaga võrreldes Karl näitas, et ta on võimeline, aga nüüd MM-il joosta ja kohe sellised tulemused. Väga äge, endal oli adrenaliin ikka laes ja külmavärinad olid ihu peal, kui see jooks läbi sai, hästi kihvt!"

Kõlab võibolla kulunult, aga sport on Karli geenides, sest tema onu Andrei Nazarov oli edukas kümnevõistleja, kes esindas Eestit olümpiamängudelgi. Lisaks ürgandekusele andis looja Tallinnas kasvanud poisile kaasa huvi spordi vastu.

"Andrei oli alati mul väga suur eeskuju, kõik spordiraamatud, mida ma sirvisin, ta oli alati seal olemas ja tema tulemused," rääkis Karl Erik Nazarov. "See oli kindlasti väga oluline mu jaoks, et ta oli just minu onu ja et ma sain temaga koos trennis käia."

"Oma onu näpu otsas ta tuli ja vaatasin – selline pisikest kasvu poiss on, maru väleda jalaga vend oli, aga kõige rohkem, mis tema puhul hakkas silma, oli see, et ta oli täielik entsüklopeedia, kõikide võistluste poole pealt, kõik võistlused, mis toimusid, ta teadis täpselt, kes mis võistluse tegi ja nimed ja kõik… nii et endalgi oli vahepeal raskusi mõne nimega, aga Karlil olid kõik nimed ja tulemused meeles," jutustas Väät.

"Praegu, kui ta on seal tipus, on jube mõnus ennast ka kiita, eksole. Aga eks ma ikka võtsin teda võistlustele tihti kaasa, rääkisime palju spordist," sõnas onu Andrei Nazarov. "Tartusse võtsin ta kaasa, et ta saaks vaadata võistluseid… telekast vaatasime võistlusi, arutasime, et mis ja mida. Ma ei oska öelda, kui palju seda oli, aga päris palju ikka."

Algul jalgpallitrenni proovinud poiss, kes toona kandis veel isa järgi perenime Laanet, siirdus peagi individuaalalade poolele, tegi esmalt onu eeskujul mitmevõistlust, aga keskendus siis eeskätt sprindile ja tõkkesprindile.

"Ta 24 tundi elas praktiliselt ainult spordile ja teda see huvitas. Selle poole pealt on ta õnnelik eksemplar treeneritele, et sa ei pea teda tagasi spordi juurde tooma, ta ongi kogu aeg spordis," rõõmustas Väät. "2011 12-aastaselt TV10-s poisid nooremas vanuseastmes jooksis 60 m TV10 rekordi, sealt oli näha, et täpselt tema jooks ja tema tõkked. Ma ise mõtlesin, et eks tast tõkkejooksja tuleb, sest ega meil ju kõik teavad, et Eestisse sprinterid ei sünni, aga siin nüüd Karl tõestas hoopis teistmoodi, et ka Eestimaa pinnal on võimeline kiiresti jooksma."

Kaks aastat tagasi õnnestus Nazarovil oma onu rekord üle lüüa – oli see tema jaoks ka mingit sorti tähis? "Jah, ma arvan, et võib-olla minu jaoks oli see, et see oli U-23 rekordi kordamine, mis ma jooksin seal aasta alguses, aga hiljem sain teada, et see oli Andrei rekord," arutles Karl Erik Nazarov. "Ma arvan, et Andrei potentsiaal sellel alal jäi saavutamata ja see ei olnud selline asi, mis oli mul kuhugi seina peale kirjutatud, et ma pean seda tegema."

Pärast Audentese spordigümnaasiumi lõpetamist 2019. aastal arvutas Karl Erik Nazarov ennustusportaalis korvpallikoefitsiente ja töötas isegi Estonia teatri riidehoius, aga põhiaur läks treenimisele. "Kuna ma olen olnud väikesest peale selle spordi keskel ja näinud suuri tippsportlasi, kus neil on olnud tagasilöögid ja kus nad on pidanud väga palju vaeva nägema, et just tagasi oma vormi saavutada, kui nad seda suutsid, siis ma olen alati jäänud rahulikuks ja mõelnud, et ma suudan seda," arutles Nazarov. "Kui isegi on olnud mõni tagasilöök või vigastus või tulemused ei ole olnud kohe sellised, nagu ma lootsin, siis olen üritanud hoida rahuliku pea, liikuda edasi ja leida need põhjused, miks siis ei ole tulemused vastavad. Ma arvan et see ei ole võimalik, et jooksed 6,80 ja järgmine kord jooksed 6,55. Tuleb need kadalipud läbida, need sammud teha ära, et jõuda üldse selle tasemeni. See ei tule sõrmenipsust."

Ja edu ei tulnudki sõrmenipsust. Ühelt poolt astus ta õppima Tallinna Majanduskooli turundust, teisalt andis tormihoiatuse möödunud aasta sise-EM-il Poolas, kui jõudis finaali, kuid jäi seal seitsmendaks. Tundub, et viimane vajalik tükk loksus paika, kui kuus kuud tagasi hakkas eestlane tegema koostööd Taani treeneri Mikkel Larseniga, kellega otsustati, et ta loobub tõkkejooksust ja keskendub ainult sprindile ning seab kõige kõrgemad sihid. 

"Taani treeneriga on mul paar vestlust olnud sel teemal ja tema ütleb ka, et kui keegi ei tee, miks mitte sina? Ta näeb, et mina usun väga sellesse, et ma suudan kiiresti joosta ja tema… ma olen temaga küll ainult pool aastat teinud koostööd, aga ma näen ka seda, et temas on see usk ja see lähenemine on ka selleks, et joosta kiiresti ja seda teha ka maailmatasemel," selgitas Nazarov.

Ja see tase ilmnes läinud laupäeval, 19. märtsil Belgradis, kus noor eestlane rühkis läbi eeljooksude finaali ning jäi esimesena medalita.

"Selleks et tippu jõuda, on sul vaja vaimset ja füüsilist võimekust, need peavad olema käsikäes. Sa võid olla maailma kiireim mees, aga kui sa enne stardijoonele minemist teed püksid täis, siis sa ikkagi finaali ei satu ega ka ei võida võistlust ära," nentis Erki Nool.

"Südames, peas oli ikkagi see mõte, et kui minna sinna, siis minna ikkagi lõpuni välja. Muidugi enne jooksu, enne võistlusi ma olin 30. oma hooaja parimaga, aga ma ei võtnud seda kunagi sellisena, et see saab määravaks," rääkis Nazarov. "Teadsin, mis vorm mul on, teadsin seda ka, et need jooksud, mis ma enne tegin, ei olnud täiuslikud ja teadsin, et valu on sees ja üks jooks haaval."

"Ta on läinud oma teed ja teinud oma… ta on teinud õiged valikud, ma oskan ainult öelda, et väga tubli tegu, ütleme niimoodi," kiitis onu Andrei Nazarov.

Tubli tegu tõi eestlastele raskel ajal rõõmu ja kergejõustikuringkondades leiti, et selline saavutus oleks alles hiljuti olnud ulme. Aga tegelikult võinuks jääda võistlusele minemata või jooksud luhtuda, sest vaid paar nädalat varem lahkus Karl Eriku väga lähedane pereliige. Mis andis jõudu ikkagi välja minna?

"Ma arvan lihtsalt see, et kõik, kes mu ümber on, kõik teavad mind. Kõik teavad, kui oluline mu jaoks see kergejõustik ja sprint on, see on üks asi, mis mind lihtsalt edasi viib. Kui ma täna hommikul ütlesin, et ma puhkan nädal aega ja kui ma koju jõudsin, siis juba tundsin, et nüüd pean trenni minema ja see … kergejõustik, trenni tegemine on minu jaoks justkui mõni peab puhkama minema, siis minu jaoks on trennitegemine see, mis mu viib kuhugi mujale ja see aitab mul keskenduda ja edasi liikuda elus," rääkis Nazarov.

Keskendumisele ei tulnud mõistagi kasuks ka Euroopas käiv sõda. "Võistlusolukorras, kui olime MM-il, siis tundsime kaasa ukrainlastele. Kui nägime neid, siis mina isiklikult soovisin neile väga palju edu ja nad võitsid ka kulla ja hõbeda ja selle üle on mul ainult hea meel," ütles Nazarov. "Ma loodan, et ka Ukraina kodanikud said selle üle kas või natukenegi rõõmu tunda. Aga seal võistlusolukorras, seal mulli sees ei jõua mõelda sellele, mis toimub maailmas, sest sa oled nii keskendunud võistlustele, aga kindlasti… me kõik toetasime neid ja tahtsime neile kõige paremat."

"Seda öeldakse küll, et sport ja poliitika ei peaks olema seotud, aga nii palju kui mina seda olen kõrvalt näinud, mis on aastate jooksul toimunud, siis see on väga seotud. Mul on raske võtta siin sõna, sest ma ei võtaks ennast kui mingit arvamusliidrit, ma ei tahaks öelda, et see on nüüd õige või vale," arutles Nazarov. "Kindlasti Vene sportlased – kui nende süsteem on vale, mis ei soosi ausat sporti, siis minu meelest jah, see ei ole õige, et nad võistlevad ja samamoodi ka Valgevene selles olukorras – see on hell teema ja see ei ole selline asi, millega siis neid lasta, kui teised on selle vastu ja ei ole nõus tulema. Ma arvan, et see on õige, mis praegu toimub ja seda peab lihtsalt vaatama, kuidas see nüüd aastate jooksul areneb."

Küsimusele, kas ta ise vene keelt oskab, vastas Nazarov: "Olukorras, kus on vaja rääkida vene keelt, siis ma kindlasti saan hakkama. Kui tuleb mulle kiire jutuga venelane, siis ma arvan, et mul on natuke keeruline, aga kui rahulikult rääkida minuga, siis ma saan aru ja oskan vastata ka. Vanaisa rääkis vene keelt ja kui sünnipäevad ja istumised olid, siis räägiti ka ikka vene keelt. Siis pidi ikkagi pingutama, et aru saada ja kui küsiti midagi, siis samuti, et oleks ikkagi midagi vastata ka… Koolis mul vene keelega ei olnud eriti probleemi."

Nazarov on äratuntav enda vuntside järgi. On see praegu moes? Ka Kerr Kriisal ja nii mõnelgi teisel tippsportlasel on seesugused vuntsid ees. "Need vuntsid on mul olnud juba enne seda kui see oli trendikas. See on aastast 2017 sügisest saadik mul ees olnud, need on üle elanud trendikad ja mitte-trendikad perioodid, aga need on mul ees, jah," muheles Nazarov.

Küsimusele, miks ta on sellise kaunistuse valinud, vastas jooksumees: "See on hea küsimus. Ma arvan, et kui mulle see vunts ette kasvas, mida sai vuntsiks nimetada, siis mulle meeldis see ja ma mõtlesin, et miks mitte see alles jätta. Siis see sai võib-olla mitte nii head tähelepanu, kui ma noorem olin, aga ma mõtlesin, et miks pean muutma ennast, kui teistele ei meeldi. Ja selline ma olen lihtsalt."

Sportlastel on ikka eesmärgid, on need siis südames, mida välja ei öelda, aga vahel pannakse ka suure kella külge – mis on Nazarovi kaugem-kõrgem lõppeesmärk?

"Liikuda edasi ja areneda nii, nagu olen arenenud. Liikuda edasi, areneda, neid samme edasi teha ja piire ma ei sea kunagi endale," lausus ta. "Ma ei võtnud kunagi enne võistlusi endale, et tahan joosta 6,56 või 6,55, sest kui sa jooksed 6,50, siis mõtled, et ongi kõik võimalik. Ma ei sea neid piire endale. Kusagilt lugesin, et müütide murdja… ma tahan siis murda nii palju müüte kui võimalik."