Rasmus Mägi meenutas olümpiat: selles kogemuses on midagi hästi poeetilist

Foto: ERR

Tokyo mängudel 400 meetri tõkkejooksus Eesti rekordiga seitsmendaks tulnud ja kõigi aegade kiireimas selle ala jõuproovis osalenud Rasmus Mägi võrdleb olümpiakogemust ilukirjandusega.

"Mälestusi on päris palju. Kogu perspektiiv: meid ohustas, et olümpia jääb ära, siis lükati edasi, siis teine kliima, ajavahe, mull, meedia tähelepanu. Kui kõiki neid detaile arvesse võtta, siis kogu selles kogemuses on midagi hästi poeetilist," lausus Mägi intervjuus ETV saatele "Hommik Anuga".

"See teeb tagantjärele meenutamise erilisemaks ja natuke selle tunde, et sellest on raske loobuda. Sügiseti karussellist tagasitulek on selline tunne, et läheks tagasi Vargamäele. "Tõe ja õiguse" filmi lõpustseen - mida teeb inimene, kui tal enam eesmärki pole? Sportlastena teeme seda aastast aastasse läbi. Ühtpidi oleme hästi kõrgel, hästi tugevad emotsioonid ja siis peame hakkama uuesti võitlema ja pusima, et seis taastada."

Mitte alati pole Mägi suutnud tipus püsida. Näiteks pärast kuuenda kohaga kulmineerunud Rio de Janeiro olümpiat tabas mõõnaperiood. Ta nõustub, et seadis endale liiga kõrgeid nõudmisi. "Minus on olnud alati mingisugune hirm, et kõik, mis ma teen - äkki see ei ole piisav? Äkki peaks kuskil veel rohkem tegema. Kui ma teen vähem, siis ma ei väärigi seda - olla finaalis või üldse tiitlivõistlustel," lausus ta. "Kuna see kõik on nii eriline ja tähendab tohutult palju."

"Olen üle kruttinud sellega ja iseennast seesmiselt närinud. Sel hooajal tegin enda jaoks päris palju asju lihtsamaks. Teadsin, et pean hästi palju mustreid lõhkuma. Olen teinud 130+ jooksu - tegelikult on see päris korralik staaž. Loomulikult tekivad selle käigus mingid alalhoiuinstinktid - päris iga jooksu minna jooksma nii nagu olümpiafinaali ei ole võimalik. Vähemalt mina ei ole endas seda lülitit leidnud."

Mägi jooksis olümpiafinaalis Eesti rekordiks 48,11. Samas jooksus püstitas norralane Karsten Warholm maailmarekordi 45,94. "Kas maailmarekordist on võimalik järgmine aasta kellelgi kiiremini joosta - selles ma niiväga veendunud ei ole. Aga tean, et ise saan kiiremini joosta ja minu käes on võimalus liikuda tipule veel lähemale," usub ta.

Spordiga kaasneb valu. "Üks asi on see valu, mis kiirelt möödub. Teed lõdvestuse ära ja kõik on korras. Aga pettumusvalu närib tihti hoopis kauem. Kui vaadata 2019. aasta MM-i - püstijalatragöödia, mis seal justkui toimus. Ei olnud nii raske leppida üheksanda kohaga, aga pigem oli raske leppida sellega, et sain pool tundi arvata, et pääsesin finaali," meenutas tõkkejooksja. "Ja siis pärast seda endale põhjendada, et miks seda uskusin. See kulutas järgnevatel kuudel ja aastal rohkem kui see, et leppida, et kaheksa meest olid sust täna kiiremad."

Tänavu asus Mägi osakoormusega õppima Tartu Ülikoolis psühholoogiat. "Nii nagu sport on üks viis ennast paremini tundma õppida, siis psühholoogia sellele lisaks aitab veel," põhjendas ta. "Ma ei ole läinud sinna plaaniga sportlase seisukohast. Tahtsin teha seda tavalise Rasmusena - midagi lisaks teha. Ma ei oska isegi öelda, kuhu see kõik välja jõuab. Aga siiani on olnud põnev ja hea vaheldus."

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: