Väga edukas hooaeg on seljataga. Vaid üks jooks oli selline, kus sa oma tulemust alla 49 sekundi ei näidanud. Mis õnnestus nii hästi teha, et keskmine oli võrreldes eelmiste hooaegadega hoopis teisest klassist?

Esimene jooks tuli juba küllalt hea ajaga. Selle põhjal oli järgmistele jooksudele hoopis kindlam tunne edasi minna. On suur vahe, kas alustada hooaega 50-sekundilise jooksuga või 48 lõppu. See oli üks moment. Teine asi - kindlasti oleme viimastel aastatel seda distantsi veel paremini tundma ja oma ettevalmistust natuke ümber seadnud. Väiksemaid ja suuremaid muutusi on olnud. Mul oli enesekindel tunne, sain valmistuda viimased kuud enne hooaega väga kvaliteetselt. See andiski tulemuse. Eelmine hooaeg, kus ei pidanud võistlusi olema, aga lõppkokkuvõttes ikkagi võistlesin - see oli päris hea... vaheaastaks ei taha nimetada, aga pani asjad uute nurkade alla.

Mis arvad, kas suutsid endast täieliku maksimumi välja pigistada. Arvestades, et lagi oli kõige tähtsamal hetkel - olümpial, kus uuendasid Eesti rekordit?

Kogu hooaeg kujunes päris pikaks ja intensiivseks. Mul ei ole jäänud midagi kripeldama. Kui ma natuke neid tulemusi kõrvutan - puhta neljasaja ja tõkete tulemusi -, siis tõketes ma täielikult ennast ei realiseerinud. Ma usun, et valmisolek veel paremateks aegadeks oli olemas, aga jällegi - olümpiafinaalis jooksmine oli ikka nii eriline. Arvestades, kui kiireks see jooks kujunes, ka natuke teistsugune. Aga selle teabega on hea valmistuda järgmisteks hooaegadeks.

Mida tehnikas muuta saad, et veel paremaks minna? Kas saad öelda juba mõne nüansi või see analüüs seisab veel ees?

Kas või puhta neljasaja näitel - kuidas olemasolev kiirus kanda distantsi. Et see kõik oleks efektiivne. See on kõige suurem võtmekoht. Selle hooaja vorm oli nii palju parem, et murekohad, mis sel aastal võistlustel olid, olid hoopis uutmoodi situatsioonid. See vajab harjumist ja jooksmist. Loomulikult on võimalik üks-kaks sammu vähem teha, mis peaks tagama veel kiirema aja. Hooaja lõpus Zürichi Teemantliiga finaalis proovisin uutmoodi rütmi. Kõige efektiivsem see ei olnud, aga andis indikatsiooni, et on võimalik efektiivsemaks muuta ja seeläbi kiiremaks saada.

Kas lakooniliselt öeldes oli see sinu karjääri kõige edukam hooaeg?

Ma ütleks küll. Kõikidel distantsidel, mida jooksin, sündisid isiklikud rekordid: 300, 400, 400 tõkked. See tegi hooaja teistmoodi põnevaks ja nauditavaks. Ma ütleks küll, et parim. Üks jooks 49 algusesse - natuke kripeldab, aga teisest küljest... võib-olla oli hea, et see ka tuli! See oli üks moment, kus ma hooaja jooksul kerge kindluse kaotasin, aga teistpidi on ka seletatav. Mul on hea meel, et peale olümpiat õnnestus hooaega ka ilusti jätkata ja lõppkokkuvõttes tervena välja tulla.

Kas peale olümpiat on tulnud ka erilist tagasisidet, arvestades, et sinu distantsil oli meeletu tulemustesadu. Maailmarekordid, tohutult palju erinevate riikide rekordeid ja sul endal ka. Kas on midagi sellist, mida varasematel aastatel tagasisidena ei tajunud?

Ala atraktiivsus on mõnes mõttes tõusnud. Kui võrdlen mõne aasta taguse ajaga, kus kas või teemantliigadel jooksime programmi eesotsas või mõnikord isegi vahetult enne avamist -, siisviimastel aastatel on 400 meetri tõkkejooks olnud üks viimaseid alasid. Et tulemused olid justkui müstilised - seda on tunda ka teiste sportlastega suhtlemisel. Loomulikult seda kõike märgati ja ma arvan, et kergejõustikuringkondades osatakse seda hinnata ja väärtustada.

Vaata ka ETV spordisaate lugu: