Naiste korvpallikoondise peatreener: suve eesmärk on aidata mängijaid individuaalselt

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kaspars Majenieks Autor/allikas: Eesti korvpalliliit

Sel suvel teeb Eesti naiste korvpallikoondis tööd uue peatreeneri, lätlase Kaspars Majenieksi käe all. Majenieksi eesmärk on mängijaid individuaalses arengus uuele tasemele aidata.

Esimesed nädalad treeniti avatud saali põhimõttel, et käisid need, kes parasjagu tulla said. Alates sellest esmaspäevast on Majenieksi käe all piisavalt naisi, et alustati ka tiimitreeningutega.

Mitmed koondise põhitegijad nagu näiteks Kadri-Ann Lass ja kogenud Merike Anderson liituvad naiskonnaga veidi hiljem, kuid nimekamatest mängijatest on Mailis Pokk ja Janne Pulk juba praegu rivis ja ülejäänud naiskonda oma eeskujuga nakatamas.

Intervjuu koondise peatreener Majenieksiga:

Paar nädalat oled saanud naistega tööd teha, millised on esimesed muljed?

Oleme teinud n-ö avatud saali treeninguid kolm korda nädalas. Kes said tulla, need käisid. Iga kord oli viis-kuus tüdrukut kohal. Ma mõistan seda olukorda, mis Eestis hetkel on. Meil on neli ja pool professionaalset korvpallurit, hulk õpilasi ja siis mängijad, kes käivad tööl. Olen nende mängijate üle väga tänulik, kes kohal käinud on. Olen nautinud nende naistega töötamist, sest suhtumine on kõigil väga hea. Osad mängijad ei ole saanud tulla ka seetõttu, et on juba USA-s. Oleme ka ookeani taga olevate tüdrukutega pidevas kontaktis, et arutada juba järgmise suve asju ning võimalusi, kuidas saada neid ka hooaja sees koondiseakendes meile appi.

Ma alustasin koondise peatreenerina juuni alguses, mistõttu jäime oma asjadega veidi hiljaks. Osad mängijad ei saa treeningutele tulla, kuna neil ei jäänud aega oma asjade sättimiseks. Järgmise suve planeerimist on kavas alustada juba jaanuaris, et kõik teaksid ja saaksid organiseerida oma asju. Tööl käivatel naistel on tõeliselt raske plaane teha ja ma väga austan neid, kes selliselt pingutavad. Loomulikult me mõistame neid, kes tulla ei saanud, kas siis tervislikel põhjustel või töö tõttu.

Juuli lõpus on planeeritud ka üks kontrollmäng. Kellega ja kus see peetakse?

Jah, peame Lätis sealse naiskonnaga ühe ilma publikuta sõprusmängu, et näha, kuidas naised on omaks võtnud need asjad, mida treeninglaagris oleme teinud. Tahtsin tugevat vastast, et näha väga selgelt ära meie tugevused ja nõrkused. Me filmime ka iga treeningut, et hiljem analüüsida, mida saaks muuta ja teha paremini. See sõprusmäng peaks olema justkui kirss tordil, et treeningperioodi lõpuks oleks ka üks präänik.

Mida esimeste treeningute pealt näinud oled? Kas vaatepilt on olnud ootuspärane?

Tegelikult see tänane trenn oligi alles esimene, kus oleme saanud tegutseda suurema koosseisuga. Sel suvel on peamiseks eesmärgiks aidata mängijatel individuaalselt areneda, et nad oleks valmis klubihooajaks. Koondiseaknaks valmistumine on hetkel teisejärguline siht. Minu mõte on, et kui aitame mängijatel klubihooajaks korralikult valmis olla ja nad teevad hea hooaja, siis on nad ka koondiseakendes meile suuremaks abiks. Tähtis on see, et naiste suhtumine ja vastuvõtlikkus infole on väga hea. Hetkel oleme keskendunud otsuste tegemisele, et naised suudaksid platsil kiiremini otsuseid vastu võtta.

Kas oled professionaalsete mängijatega ka nõudlikum kui kooli või töö kõrvalt tegijatega? Või võtad kõiki ühe joonega?

Meil on ka hommikused treeningud, kus käivad üksnes professionaalid. Õhtustesse trennidesse tulevad kõik ning seal ma nõuan kõigilt mängijatelt sama palju. Teistmoodi pole see võimalik. Samas üritan ette valmistada sellised treeningud, kus kõik tunneksid ennast mugavalt ka juhul, kui mingil põhjusel iga kord kohal käia ei saa. Aitame kõigil füüsilist vormi parandada ning selleks on meil treeningutel kohal füsioterapeut ja üldfüüsilise treener. Proovin ka mängijatele korraga antava informatsiooni hulka hoida sellisena, et neid mitte üle koormata. Loomulikult on töötavatele mängijatele see kõik raskem, kuid õpilased on oma karjääris sellises hetkes, kus peavad niikuinii kõvasti tööd rabama.

 Millist mängustiili treenerina naiste korvpallis viljeled?

Esiteks, ma ei tee vahet meeste ja naiste korvpallil. Kui vaadata näiteks parimaid NCAA või hiljutisel EM-finaalturniiril mänginud naiskondi, siis mäng kui selline on sama nagu meestel. NCAA-s harjutavad tippnaiskonnad läbi kogu hooaja meeste vastu. Mulle meeldib kiire korvpall, kus pall viiakse tempokalt üle ja võetakse vastu kiireid otsuseid. See ei tähenda, et peame viskele minema rünnaku kuuendal-seitsmendal sekundil. Aga pall tuleb ründealasse saada kiirelt ja läbimurretel, visetel ja söötudel tuleb otsuseid vastu võtta kiirelt. Kaitses tahan loomulikult, et mängiksime agressiivselt ja survestaksime vastaseid ja sunniksime neid ettevalmistamata lahendustele. Minu eesmärk on, et naiskond hakkaks sooritama mängus rohkem kui 80 pealeviset. Varasemates mängudes, mida ma näinud olen, seda ei suudetud. Loodan, et seeläbi viskame ka rohkem punkte.

Selline visioon eeldab ilmselt minimaalselt kaheksa-üheksa, võib-olla isegi 12 tugeva mängija olemasolu. Kas sellised naised on Eestil olemas?

Jah, mu plaan pole mängida vaid kuue-seitsme naisega. Minimaalselt kaheksa-üheksa kindlasti. Minu taktika nõuab arvukate vahetuste tegemist. Aga hetkel on meil need naised, kes on ja töötame selle nimel, et koondises oleks igal hetkel vähemalt kümme, aga ideaalis 12-13 sellist naist. Ma üritan ka nende mõttemalli muuta, et nad ei pea korraga mängima kaheksa-üheksa minutit järjest. Tahan, et nad annaks endast kõik kolme-nelja minutiga. Lühemad setid, aga efektiivsemad.

Toimetaja: Kristin Lass

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: