"Kui läksime viimasesse laagrisse Hispaaniasse, siis magnetuuring näitas, et luu peaks olema üpris heas seisus ja võiks hakata vastavalt enesetundele vaikselt trenne tegema," lausus Kirt intervjuus Vikerraadiole.

"Eks oli ka teada, et kerge risk on selles mõttes olemas, et laager peab hästi minema, kui tahame omada mingit šanssi, et olümpial võistelda. Pidi riskima, koormuseid suurendama. Esimesed poolteist nädalat pidas jalg okeilt vastu, aga peale seda hakkas valu tegema."

"Tagasi tulles läksime arsti juurde. Enam ei tehtud magnetuuringut, vaid tehti kompuuteruuring, mis näitab luid täpsemalt. See näitas, et luu ei ole veel täielikult kinni kasvanud," jätkas odaviskaja. "Arst andis tagasisidet, et selleks läheb veel vähemalt neli nädalat."

Kirdi sõnul tähendas see seda, et jäädi ajahätta. "Et mitte hakata midagi varjama või kedagi lollitama, pidi lükkama selja sirgu ja ütlema, mis seis on. Ei ole mõtet mingit udujuttu ajada ja kedagi lollitada.

Ja see on olnud sinu seisukoht ju algusest peale, et olümpia ei ole koht või võistlus, kuhu minna lihtsalt osalema.

See tekitaks endale kehva tunde ja see oleks ka toetajatele-fännidele ebaviisakas käitumine. Kui läheks lihtsalt kohale ja ütleks, et ma eiole võimeline võistlema. Saan selle aja kasutada selleks, et loodetavasti hooaja lõpuks ikkagi võistelda.

Sa ei ole maha matnud lootust ja soovi sel hooajal veel võistelda, sest kergejõustikuhooaeg võib tihti minna septembri lõppu välja.

Ma ei julge enam midagi spekuleerida. Aeg näitab, tegutseme selle nimel ja eks siis ole näha, kas oleme hooaja lõpus uuesti stardis. Puhkuselainele ei ole läinud. Teeme asju, mis arst praegu lubab ja nelja nädala pärast teeme uue pildi. Eks siis ole näha, mis seisus jalg on. Raviprotseduurid jalale ja loodetavasti saab ta nelja nädalaga selliseks, mis lubaks hakata vaikselt jooksusamme tegema.

Kas iseenesest väsimusmurrust taastumine on läinud plaanipäraselt selles mõttes, et see ongi väga tüütu vigastus ja tuleb rahulikult välja ravida. See võibki olla nii, et lihtsalt natuke läheb kauem, kui oled lootnud ja midagi ei ole teha.

Eks sellega tuleb olla kannatlik olla. Pean tuhka enda pähe raputama. Taustatiim on olnud väga professionaalne ja heal tasemel. Mingites otsustes jääb lõppsõna ikkagi mulle, kus pean vastavalt enesetundele midagi tegema. Ei tahtnud olümpia ettevalmistuses ühtegi päeva õla poole pealt raisata. Üritasin maksimaalselt palju trenni teha. Eks see ongi nokk kinni, saba lahti. Oli vaja trenni teha ja kui kainelt mõelda, siis oleks ise pidanud olema natuke targem, kannatlikum ja andma sellele kohale rohkem rahu. Aga see on tagantjärele tarkus ja enam ei aita.

Kuidas see kõik sinu õlale on mõjunud? Kas see on koht, millele sa praegu muremõtteid ei pea kulutama?

Eks saime neid suure hoo pealt viskeid teha. See hoog ja pöid ei kandnud nii hästi, ei lasknud nii kiire hoo pealt viskeid teha, kui oleks tahtnud. Me oleme teinud mahtu õla poole pealt nagu oleme tahtnud. Eks need visked on olnud sellised, kus oleme pidanud hakkama rohkem pöiale mõtlema, kui see, et hakkad õlale mõtlema. Õla poole pealt oleks vaja näha, mis saab võistlustel, kui visata täishoo pealt. Õla peale enam mõtlema ei pea ja ei ole selliseid tundeid, et seal oleks liikuvuspiiranguid või jõuvahesid, mis olid varem. Aga eks võistlus näitaks kõige paremini.

Keeruline periood sinu sportlikus karjääris sattus kokku keerulise perioodiga maailmas. Kuidas sulle vaimselt need poolteist aastat mõjunud on? Lisaks oled loomult optimistlik kuju. Kas oled suutnud säilitada vajaliku optimismi treeningutel. Teades, et järgmised tiitlivõistlused on ees juba järgmisel aastal.

Ise kindlasti. Eks on olnud ka raskemaid hetki, kus pöid on rohkem valu teinud. See asi läheb nii üksluiseks, kus üks probleem lõppeb ja teine algab. Eks see on kindlasti raskem, aga püssi põõsasse viskamise tunnet ei ole tekkinud. Kokkuvõttes on tähtis ka see, et inimesed, kes seda asja kõrvalt näevad - et ei tekiks sellist tunnet, et tahaks hullult karjäärilõpetamist edasi lükata või ma ei tea, mis iganes asju siin trikitada. Sport on praegu ikkagi ainult minu enda jaoks ja mul on endal mingeid asju, mida vaja tõestada. Ma näen, et tahan veel teha. Eks näis, mis sellest välja tuleb, aga kui endal on tahe olemas, siis see on kõige tähtsam. Loodetavasti tuleb siis ka mingisugune positiivne lõppresultaat.

Järgmisel aastal ju kaks tiitlivõistlust - kergejõustiklase unistus. Saab kahel korral proovida. See on lisamotivatsioon ikka.

Jaa, kindlasti. Järgmine aasta on ka huvitav aasta. Eks muidugi väga raske tunne on selle pärast, et olümpia on sportlaste kõige tähtsam pidupäev. Sellest äraütlemine... ei ole olnud raskemaid otsuseid kui see, mille praegu pidime tegema. Aga see otsus oli vaja teha ja nüüd, kus see on tehtud, siis tuleb edasi vaadata ja tegutseda.