Kiivika plaanid said tagasilöögi aasta eest, kui mehel avastati kopsutromb. "Selge, et see pani elu ja edasise tegevuse üle väga selgelt järele mõtlema. Ravisin trombi justkui korda, tulin haiglast välja ja jätkus edasine ravi," lausus Kiivikas intervjuus Vikerraadiole. "Pool aastat on järelravi - see ei tähenda muud, kui igapäevast verevedeldaja võtmist. Aga see ei seganud treeningute edasiviimist. Trenni tegin edasi ja jõudsin päris heale tasemele."

Kolme nädala eest avastati sportlasel aga uus tromb, sedapuhku jalas. "See tõmbas jälle väikse käsipiduri peale. Ega ta ei väljendugi muul moel kui lihtsalt hetkelise valuna jalas. Aga kui ma nüüd juba teadsin, mis asi see on, siis pöördusin oma raviarsti poole, kes kohe määras ultraheli ja sain kohe jaole."

Trombi tõttu treenimist päris katkestada pole vaja, aga koormused tuleb siiski madalamal hoida. Et Kiivika sihitud kuni 90-kiloste kategooria kaotati profikulturismis ära ja lisaks pole seal ka dopingukontrolli - kõike arvestades on praegu küpsenud otsus jätkata ehk pigem millalgi amatöörtasemel. "Tegin isegi ära Eesti kulturismi ja fitnessi litsentsi," lausus ta.

"Sel aastal võistlusspordist midagi välja ei tule, aga ma ei ole ka seda meelt, et sportlane peaks üks aasta teavitama oma lahkumisest ja järgmine on stardis. Eeldan, et päevad päris möödas ei ole, sest ala ise on pikk. Nägin eelmise aasta maailmameistrivõistlusi amatöörides ja ütlen ausalt, et istusin kodus ja mõtlesin, et miks ma laval ei ole - siit oleks medal tulnud."

"Selge, et aasta oli eriline, sest võistlejate ja konkurentsi osa oli piiratum, aga päeva lõpuks keegi ei küsi, kellega kaklesid ja keda selili panid," jätkas Kiivikas. "Mäletatakse seda, et võitsid seda või sel võistlusel. Palju seal mehi oli, viis rohkem või vähem - ega seda ju keegi mäleta enam."

Ehk siis amatöörtasemel jätkamine oleks uus siht, aga profiunistustega on ühel pool. "Ma usun küll, ta tundub ebarealistlik. Andes endale aru, et aastad lähevad. Nähes, mis tasemel need raskekaallased on - see on täna utoopia. Kui naasta, siis mõistlik oleks EM, MM, tavakategooria ja Mastersis on ju väljundit küll. Seal on järjest 40-44, 45-49 vanus. Samamoodi toimuvad Euroopa ja maailmameistrivõistlused."

"Selge, et medalil ei ole samasugust väärtust kui avatud kategoorias või noorte võisteldes. Aga eneserahulduse mõttes ikka - sul on väljund, režiim, eesmärk. Kõige hullem, mis sportlasega peale sportlaskarjääri lõppu juhtub, on see, et sul võetakse eesmärk ära."