Wroclaw alustas tänavust hooaega võiduga, kuid pidi teises mängus finaali vastase Vikingsi vastu kaotusega leppima. Pärast seda tegi Panthers neljamängulise võiduseeria, millele tõmbas joone alla Rhein Fire. Wroclaw toibus sellest kaotusest kiirelt ning lõpetas oma hooaja viie järjestikuse võiduga, alistades seejuures hooaja lõpusirgel võimsa Viini klubi.

"Me teadsime ka eelmisel aastal, et võime nendega mängida, aga lõpuks jäi ikka nii, et olime tublid ja andsime endast kõik. Oleks võinud vabalt mängu ära võita, aga sel aastal saime sellest lävest üle," rääkis Ottender ERR-ile. "Kõik said aru, et kui me päriselt hästi mängime ja kasutame ära oma võimalused, siis võime vabalt kõigile tuule alla teha. Seda me ka näitasime, võitsime kõiki liiga meeskondi."

Panthers jõudis kümne võidu ja kahe kaotusega nelja parema hulka ning võttis poolfinaalis Rheini meeskonnalt vägeva revanši, tagades 41:40 võiduga koha finaalis.

"Teadsime, et Rhein on väga hea tiim ja saime neilt põhihooajal jõhkra sauna (7:48 - toim). Aga pärast seda Viini võitu tundsime, et võime päriselt ükskõik kellega mängida. Teadsime väga hästi, mis on meie tugevused. Ja ettevalmistus selleks nädalaks oli meil suurepärane. Nii head trenninädalat ja ka mängu ei ole ma oma elus kogenud," ütles 25-aastane Ottender püüdja.

Finaalis pani aga võimas Vienna Vikings oma paremuse maksma ning alistas eestlase koduklubi lausa 5:68. "Ma võin seda öelda nii tiimi kui ka isiklikus plaanis, et kurb tuju on," ütles Ottender. "Aga tegelikult hakkad mõtlema, siis üks asi on see, et Panthers ei ole kunagi võitnud Viini. Me ei ole kunagi mänginud finaalis. See, et me juba seda tegime, on tohutult suur asi. Kunagi ei ole kümmet mängu võidetud. Julgen öelda, et see oli kõvasti parem tiim kui eelmine aasta."

Kaks aastat USA üliõpilasliiga (NCAA) kõrgeimas divisjonis mänginud eestlane liitus Wroclawi klubiga eelmisel aastal, kui Euroopa liigas teeniti 12 mängust viis võitu. "Võistkonna komplekteeritus oli sel aastal parem, meil ei olnud väga palju nõrkuseid. Meie mäng oli oluliselt mitmekesisem. Kui vaadata hooaja alguse mänge, mis me mängisime, siis olime väga selgelt eelkõige jooksmise tiim. Mida rohkem hooaja lõpupoole läks, seda rohkem olime söötmise tiim," selgitas Ottender. "See, et me olime võimelised mitut viisi vastaseid võitma, olenevalt olukorrast, tuli meile väga palju kasuks."

Ottender oli hooaja alguses tiimi söödumängus ise suuremas rollis, aga kadus seejärel pigem mängujuhi Jameson Wangi sihikult. Euroopa liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud viskajat ei saa selles süüdistada, sest ameeriklane Michael Harley tegi statistiliselt pöörase hooaja. "Meil oli üks paremaid püüdjate gruppe üldse liigas. Pall jaotati eurooplaste vahel päris ühtlaselt. Mike tegi muidugi soolokontserdi, aga söödumäng oli meie tugevus. Kui Mike oli kinni, siis keegi teine oli ikka vaba," rääkis Ottender.

Eestlane kerkis oma tiimi rünnakus taas esile põhiturniiri lõpus, kui kogus London Lionsi vastu nelja püügiga 93 jardi ning ühe pika touchdown'i. Põhihooaja viimases mängus püüdis ta Berlin Thunderi vastu veel ühe touchdown'i. Poolfinaalis püüdis ta ühe olulise palli, mis lubas Wroclawi rünnakul jätkata. Finaalmängus sai eestlane kätte kolm söötu, millega oli oma tiimi kahvatu rünnaku üks liidreid.

"Eks seal oli ka mudimist, natuke läbirääkimist," rääkis ta. "Proovisin olla nii kasulik meeskonnale kui vähegi võimalik. Mu esitused käisid hooaja jooksul üles-alla, aga olin ikkagi terve hooaja vältel algkoosseisus. See oli minu jaoks suur asi. See tunnustus, et olgugi et minu kätte palli nii palju ei usaldatud, siis mind usaldati sellega, et ma jooksen kellegi teise vabaks. Kui ma mängin slot receiverit (püüdja, kes tegutseb pigem väljaku keskel ja mitte äärejoonel - toim), mängin Mike'iga samal poolel. Kui näed seda, et Mike jäi vabaks, siis suure tõenäosusega tegin ka mina midagi õigesti."

Kokku püüdis eestlane hooaja peale 20 palli ning kogus nendega 228 jardi, tema arvele jäi kaks touchdown'i.

25-aastase eestlase leping sai pärast finaalmängu ehk Gold Bowli läbi, aga Ottender Poolast ära minema ei kipu. "Ütleme nii, et väikesed juured on ikkagi jäänud maha. Võrreldes eelmise hooajaga nii palju isegi ei vaata väljapoole," ütles ta ERR-ile. "Mulle meeldib Wroclawis ja mul on tunne, et siin mind hinnatakse ka."

"See on asi, mis USA-st tulles mulle suureks õppetunniks oli: mine sinna, kus sind päriselt ka hinnatakse."

"Olgugi, et sul võidakse mingis muus kohas maksta rohkem raha või võid olla individuaalselt paremas olukorras, on parem olla seal, kus sind päriselt hinnatakse. Wroclaw mulle väga meeldib, aga ega ma muid võimalusi maha ei kriipsuta," lisas püüdja.